Vaimse tervise abi areneb ja kättesaadavus paraneb: vaimset tervist toetavatele tegevustele suunatakse tuleval aastal 7 miljonit eurot

Kriisi ajal selgub karm tõde – millises seisus on tegelikult meie vaimne tervis. Foto: Shutterstock

Vaimse tervise valdkonnale on 2023. aastal ette nähtud kokku 4,7 miljonit eurot lisaraha, mis aitab arendada erinevaid vaimset tervist toetavaid teenuseid ja pakkuda neid senisest laiemale sihtrühmale. Koos 2022. aastal esmakordselt riigieelarvesse planeeritud rahaga ulatub vaimse tervise teenuste riiklik rahastamine tulevast aastast 7 miljoni euroni.

„Suvel valminud esimene ulatuslik Eesti rahvastiku vaimse tervise uuring andis meile vajaliku olukorrapildi edasiste tegevuste kavandamiseks. Teame, et Eesti inimesed elavad üha kauem, kuid kogevad erinevaid terviseprobleeme, mis takistavad neil ühiskonnaelus osalemist. Paraku moodustavad neist suure osa vaimse tervise probleemid,“ ütles sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo. „Suurendame investeeringuid inimeste vaimse tervise hoidmisse, kuna vaimse tervise probleemide süvenemine, iseäranis noorte seas, võib oluliselt pidurdada Eesti inimeste heaolu ja toimetulekut ning tuua kaasa palju muid probleeme, mis on nii ühiskonna kui ka perede jaoks igal juhul kallimad kui nende ennetamine. Kui praegu on lisaraha suunatud veel peamiselt abi pakkumisele, siis edaspidi tuleb kindlasti panna rohkem rõhku ennetusele, inimeste eneseabi ja -hoole oskuste suurendamisele.“

1,14 miljonit eurot lisaraha on kavandatud vaimse tervise teenuste pakkumiseks ja arendamiseks. Sellest tagatakse kohalikele omavalitsustele suunatud kogukonnapsühholoogide palgatoetuse ja vaimse tervise teenustoetuse võimaldamine samas mahus kui 2022.aastal. Uue algatusena tutvustatakse järgnevatel aastatel Eestis psühholoogilisi lühisekkumisi, mida saaks kergemate vaimse tervise probleemide korral pakkuda psühholoogide kõrval või asemel ka teised spetsialistid. Selleks valitakse välja ja eestindatakse sobivad meetodid ning koolitatakse välja abistajad. „Needki sammud peaks lähiaastatel aitama lühendada ravijärjekordi vaimse tervise abis ja leevendada psühhiaatrilise abi koormust,“ selgitas minister Riisalo.

Erinevate kriiside valguses on laste vaimne tervis saanud suurel määral kannatada. Suurenenud on psüühikahäiretega laste arv ning lasteabitelefonile pöördutakse üha enam just vaimse tervise teemadel. Seetõttu suunab riik 2023. aastal ligi 1,3 miljonit eurot teenustele, mis toetavad laste vaimset tervist. „Rahastame suuremas mahus lasteabitelefoni ning kinnise lasteasutuse teenust, et tagada teenuste parem kättesaadavus ja kvaliteet. Lisaks võimaldab lisaraha käivitada uue lastemaja Lääne piirkonnas Pärnus, kus abistatakse seksuaalselt väärkoheldud lapsi ning ka probleemse seksuaalkäitumisega lapsi, et seeläbi väärkohtlemist ennetada,“ lisas minister Riisalo.

2023. aastast suureneb ohvriabi võimekus toetada vägivalla, kuritegude ja kriisijuhtumite ohvreid. 31. märtsist hakkab plaanide kohaselt kehtima uus ohvriabi seadus, mille rakendamisse panustab riik 1,3 miljoni euroga. Lisaraha võimaldab värvata juurde ohvriabitöötajaid ning jätkata hädaohus oleva täiskasvanud perevägivalla ohvri abistamist üle-eestilistes võrgustikes. Senisest enam panustab riik seksuaalvägivalla ohvrite ning naistevastase vägivalla ohvrite abistamisse. Suureneb ka riigi panus vägivallast loobumise toetamisse, aitamaks vägivalla toimepanijatel muuta oma senist käitumist.

Oktoober on rahvusvaheline vaimse tervise kuu, mille tänavune fookus on tundetarkusel. Tundetarkus ehk emotsionaalne intelligentsus on meie võime jälgida ja eristada nii iseenda kui ka teiste tundeid ning kasutada seda teadmist probleemide lahendamiseks, oma mõtlemise ja käitumise juhtimiseks. See mõjutab oluliselt meie vaimset tervist ja heaolu, toetades elus hakkamasaamist, paremat toimetulekut koolis ning võimekust hoolitseda enda tervise eest. Rohkem infot.