T, 6.12.2022

Justiitsminister Dublinis: vägivallaennetus vajab valdkondade ülest lähenemist

Järva Teataja
Justiitsminister Dublinis: vägivallaennetus vajab valdkondade ülest lähenemist
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Õigusnõu
Õigusnõu Foto: Sille Annuk

29.–30. septembrini kohtusid Euroopa Nõukogu Ministrite Komitee Iirimaa eesistumise käigus justiitsministrid, et käsitleda Istanbuli naistevastase vägivalla konventsiooni rakendamist liikmesriikides. Kohtumisel toimunud konverentsil tutvustas justiitsminister Lea Danilson-Järg Eesti pingutusi vägivallaennetuseks.

„Selleks, et mistahes vägivalla vastu võidelda, tuleb erinevate ametkondade ja asutuste vahel tihedalt koostööd teha ja ühiseid sihte seada. Oleme Eestis algatanud praktikutest ja poliitikakujundajatest koosneva vägivallaennetuse võrgustiku, et koordineeritud tegevuste kaudu vägivalda tõhusamalt ennetada. Ohvrite paremaks aitamiseks oleme täiustanud olemasolevaid teenuseid ja loonud ka uusi. Näiteks seksuaalvägivalla kogemusega laste jaoks on Eestis loodud lastemajad. Abisaamise võimalusi parandab ka uus ohvriabi seadus, mille valitsus saatis äsja riigikogule,“ sõnas justiitsminister Lea Danilson-Järg Euroopa Nõukogu justiitsministrite kohtumisel Dublinis.

Justiitsminister tutvustas muu hulgas ka 1. novembril 2022 jõustuvat seadusmuudatust, millega tõuseb Eestis seksuaalse enesemääramise eapiir 14-lt eluaastalt 16-le. „See on oluline samm, et takistada täiskasvanutel noori teismelisi manipuleerida ja neid ärakasutada,“ ütles Lea Danilson-Järg. Justiitsminister rõhutas ühtlasi, et vägivald saab sageli alguse turvaliste ja stabiilsete suhete puudumisest laste ja vanemate vahel – seetõttu on oluline neid peresid toetada ning maast madalast parandada laste ja noorte eluoskusi.

Iirimaa justiitsministeeriumi eestvedamisel korraldatud kohtumise eesmärk oli jagada liikmesriikide parimaid praktikaid ja arutada võimalusi pere-, seksuaal- ja soopõhise vägivalla tõkestamiseks ja ennetamiseks, tuginedes Istanbuli konventsiooni põhimõtetele.

Kolmkümmend Euroopa Komisjoni liikmesriiki, nende hulgas Eesti, liitusid kohtumise käigus koostatud deklaratsiooniga, millega lepiti kokku ühised tegevussuunad vägivalla vastases võitluses.

Konverentsi korraldajad ja osalenud valitsusdelegatsioonid pidasid oluliseks rõhutada ka Venemaa poolt Ukrainas sooritatud vägivallakuritegude, sealhulgas naistevastase ja seksuaalvägivalla juhtumite uurimise ja kurjategijate vastutusele võtmise olulisust. „Riikide esindajad avaldasid Ukraina delegatsioonile igakülgset toetust võitluses oma maa ja rahva vabaduse ning terviklikkuse eest. Valitses üleüldine konsensus, et sõda peab lõppema ja Ukraina peab võitma,“ lausus justiitsminister.

Toimusid ka kohtumised liikmesriikide delegatsioonide vahel. Justiitsminister Lea Danilson-Järg kohtus Iiri minister James Browne’ga, kes soovis kuulda Eesti positiivsete tulemuste ja kogemuste kohta töös noorte õigusrikkujatega. Kohtumisel Gruusia justiitsminister Rati Bregadze’ga tundis Gruusia delegatsioon huvi digitaliseerimise vastu Eesti õigussüsteemis. Gruusia justiitsminister rõhutas ühtlasi riigi eesmärki saada võimalikult kiiresti Euroopa Liidu liikmeks, avaldas soovi teha koostööd ja tutvuda Eesti kogemusega EL liikmesriigiks saamisel.

Kohtumisel Norra valitsusdelegatsiooni juhi Erik Sandsmark Idsøe’ga avaldas justiitsminister Lea Danilson-Järg Eesti riigi poolt Norrale tänu rahalise toetuse eest vägivallaennetusega seotud arendusprojektide elluviimisel. „Paljud Eesti jaoks olulised algatused on saanud teoks just Norra ja Euroopa Majanduspiirkonna finantsmeetme vahendite toel ning kahepoolses koostöös Norra asutustega. Heaks näiteks on taastava õiguse põhimõtete kasutuselevõtt ning alaealistega töötavate spetsialistide koolitamine nooresõbraliku õigussüsteemi projekti käigus,“ rääkis justiitsminister ning avaldas lootust, et Eesti ja Norra vaheline koostöö jätkub ka tulevikus.

Euroopa Nõukogu on rahvusvaheline organisatsioon, mille eesmärk on edendada demokraatiat ja kaitsta inimõigusi ning õigusriigi põhimõtteid. Euroopa Nõukogusse kuulub 46 liikmesriiki Euroopast ja Aasiast. Euroopa Nõukogu otsuseid langetav organ on Ministrite Komitee, mille eesistuja vahetub iga kuue kuu tagant. 2022. aasta novembrini on eesistujaks Iirimaa.

Märksõnad
Tagasi üles