Kahe aastakümnega on Eestis antud üle 800 miljoni digiallkirja
8. oktoober 2022, 11:43
2002. aasta 7. oktoobril digiallkirjastasid Tallinna ja Tartu linnapea linnadevahelise koostööleppe. See oli esimene digiallkiri ning praeguseks on 20 aastaga ID-kaardi, mobiil-ID ja Smart-IDga antud rohkem kui 800 miljonit signatuuri.
Kui 2003. aastal andsid ID-kaardi kasutajad 14 317 digiallkirja, siis mullu lisati ID-kaardi, mobiil-ID ja Smart-IDga ca 123 miljonit allkirja.
„ID-kaart ja elektrooniline allkirjastamine panid meie e-riigile aluse. Raske on ette kujutada, et peaksime käima kontorites ja ametitest asju allkirjastamas. Digitaalne eluviis on siinsete inimeste igapäeva harjumuspärane osa. Eestis on digitaalne identiteet riiklikult garanteeritud ja turvatud ning kõrge usaldus võimaldab ka e-hääletada,“ ütles RIA elektroonilise identiteedi osakonna juhataja Martin Lambing.
Ta lisas, et erinevalt sajandi algusaastatest saavad praegu inimesed valida eri vahendite nagu mobiil-ID ja Smart-ID vahel. „ID-kaart peab igal kodanikul olema. Nutiseadmes on aga mugavam asju ajada 2007. aastal lisandunud mobiil-ID või 2017. aastal turule tulnud Smart-IDga. Ideaalis võiks kõik kolm kasutusel olla, kui üks vahenditest peaks tõrkuma,“ ütles Lambing.
Tema sõnul on praegu on raske täpselt ennustada, milliste vahenditega inimesed tulevikus digiallkirju annavad. Igal juhul peab see olema turvaline ja lihtsasti kasutatav.
Digiallkirja statistika
20 aasta jooksul on vähemalt ühe digiallkirja andnud 1 085 791 inimest.
Mobiil-ID kasutaja annab keskmiselt üle 10 allkirja ühes kuus, Smart-ID kasutaja vähem kui 10 ning ID-kaardiga antakse viis allkirja kuus.
Kõige rohkem allkirju antakse kuu 8. ja 10. päeval ning siis tehakse keskmiselt enam kui 470 000 allkirjastamist. Ühe päeva keskmine allkirjade andmise arv on ca 350 000.
Selle aasta kõige populaarsem digiallkirjastamise aeg on kella 10st 12ni ning tipphetkedel antakse sel perioodil pea 100 000 allkirja.
RIA DigiDoc tarkvaraga antakse kuus keskmiselt 835 000 allkirja.