Augustis vähenes oluliselt import Venemaalt ja Valgevenest

Kaubasadam Foto: Ants Liigus

Statistikaameti andmetel suurenes kaupade eksport augustis võrreldes 2021. aasta sama kuuga 20% ning import 28%. Kaupade sissevedu Venemaalt vähenes 55% ja Valgevenest koguni 96% võrreldes aastatagusega.

Eestist eksporditi kaupu jooksevhindades ligi 1,9 miljardi ja imporditi ligi 2,2 miljardi euro eest. Kaubavahetuse puudujääk oli 288 miljonit eurot ja see suurenes 2021. aasta augustiga võrreldes üle kahe korra ehk 170 miljoni euro võrra.

Statistikaameti juhtivanalüütik Evelin Puura tõi välja, et käesoleva aasta augusti eksport ja import kasvas enim Euroopa Liidu liikmesriikidega peetud kaubavahetuses. Euroopa Liidu väliste riikidega kasvas eksport, kuid import kahanes. Enim vähenes import Venemaalt ja Valgevenest. „Valgevenest ei toodud augustis võrreldes eelmise aastaga enam olulistest kaupadest mineraalseid tooteid (sh õlid, bituumen), puitu ja puittooteid (sh saelauad, vineer) ning metalli ja metalltooteid (sh traat, varbmaterjalid, metalltorud). Venemaalt on oluliselt vähenenud mineraalsete toodete sissevedu (sh õlid, kütused) ning enam ei ole imporditud puitu ja puittooteid,“ ütles Puura.

Kaupadest eksporditi augustis kõige rohkem mineraalseid kütuseid ja elektrienergiat, elektriseadmeid, puitu ja puittooteid ning põllumajandussaaduseid ja toidukaupu. Võrreldes möödunud aasta augustiga suurenes enim ehk 76 miljoni euro võrra mineraalsete kütuste ja elektrienergia, 62 miljoni euro võrra põllumajandussaaduste ja toidukaupade ning 50 miljoni võrra mehaaniliste masinate väljavedu. Enim vähenes 12 miljoni euro võrra elektriseadmete väljavedu.

Eesti suurim ekspordipartner oli Läti, järgnesid Soome ja Rootsi. Lätti eksporditi enim elektrienergiat ja sõiduautosid, Soome maagaasi, mootori osasid ja metallkonstruktsioone, Rootsi kokkupandud puitehitisi ja kommunikatsiooniseadmeid. Väljavedu kasvas kõige rohkem Lätti, Indiasse ja Soome. „Lätti suurenes enim elektrienergia, vanametalli ja sõiduautode, Indiasse töödeldud kütteõli ning Soome maagaasi ja rapsi eksport,“ lisas Puura.

Eesti päritolu kaupade osatähtsus moodustas 63% kogu kaupade ekspordist, mis vähenes möödunud aasta augustiga võrreldes 10% võrra. Kõige rohkem on mõjutanud Eesti päritolu eksporti mineraalsete toodete, kommunikatsiooniseadmete ning puidu ja puittoodete väljaveo aeglustumine. Reeksport Eestist kasvas 67% ja kodumaiste kaupade väljavedu 3% võrreldes eelmise aasta augustiga.

Kaupadest imporditi enim mineraalseid kütuseid ja elektrienergiat, elektriseadmeid, transpordivahendeid, põllumajandussaaduseid ja toidukaupu ning mehaanilisi masinaid. Kõige rohkem ehk 252 miljoni euro võrra kasvas mineraalsete kütuste ja elektrienergia, 73 miljoni euro võrra transpordivahendite ning 54 miljoni euro võrra elektriseadmete sissevedu. Samas enim vähenes 41 miljoni euro võrra puidu ja puittoodete sissevedu.

Kaupu imporditi kõige rohkem Soomest, Leedust ja Lätist ning neist riikidest kasvas ka sissevedu kõige rohkem. Soomest imporditi rohkem elektrienergiat, kommunikatsiooniseadmeid ja maagaasi, Leedust mootorikütust ning Lätist maagaasi ja mootorikütust.