T, 7.02.2023

Eesti elanike postkasti jõuavad taas kriisiolukorras käitumise juhised

Järva Teataja
Eesti elanike postkasti jõuavad taas kriisiolukorras käitumise juhised
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Kriisivarud
Kriisivarud Foto: Urmas Luik/Pärnu Postimees

Sellest nädalast jõuavad kõikide Eesti elanike postkasti juhised, mis jagavad näpunäiteid ja soovitusi, kuidas võimalikes kriisiolukordades edukalt hakkama saada. Kriisi puhul tuleb arvestada sellega, et korraga on abivajajaid palju ja seetõttu jõuab abi hädasolijateni tavapärasest kauem. Seepärast ongi oluline, et iga leibkond oleks tavapärasest erinevas olukorras võimeline mõnda aega ka iseseisvalt toime tulema ning oleks võimalikeks kriisideks elementaarsel tasemel valmis.

Viimased aastad on näidanud, et kriisid tabavad ka Eestit – 2019. aasta oktoobris jättis ulatuslik torm Kagu-Eestis elektrita 60 000 majapidamist ning muutis inimeste igapäevaelu tundmatuseni. Tormi mõjud puudutasid kümneid tuhandeid inimesi ning näitasid, et valmisolek kriisiks oli kesine. Valmis tuleb olla ka muutunud julgeolekuolukorrast tulenevateks ootamatusteks ja võimalikeks elektrikatkestusteks, seda nii riigiasutustel, ettevõtetel kui igal inimesel.

„Kriise ei tasu peljata – kriisideks tuleb valmis olla ja valmistuda. Nutikas ja lähedastest hooliv inimene valmistub koos perega – ta mõtleb läbi, kuidas tavapärasest keerulisemas olukorras toime tulla, hoolitseb selle eest, et kodus oleks piisavad toidu-, joogi- ravimi- ja esmatarbekaupade varu ning mõtleb läbi sellegi, kuidas aidata eakaid lähedasi ja naabreid. Kodudesse jõudev trükis jagabki näpunäiteid, kuidas inimesed peaksid kriisideks valmistuma ning teeb ülevaate, missugused kriisid võivad meie igapäevaelu muuta,“ selgitas Päästeameti ennetustöö osakonna ekspert Mikko Virkala.

„Kriiside puhul tuleb kindlasti arvestada sellega, et katkeda võivad mitmed elutähtsad teenused, aga ka mugavusteenused – meil ei pruugi olla elektrit, kaugkütet või internetiühendust, meil võib olla üleujutus või mingil põhjusel ei ole näiteks teed enam läbitavad. See omakorda toob vajaduse toidu- ja veevarude ning informatsiooni järele,“ lisas Virkala.

Uuringud näitavad, et Eesti inimeste valmisolek kriisis toime tulla on võrdlemisi kesine – alla viiendiku elanikkonnast on hinnanud oma valmisolekut kriisiks piisavaks. Võimalikuks hädaolukorraks on kõige paremini valmistunud Lääne- ning Lõuna-Eesti elanikud, kõige halvemini saaksid hädaolukorras hakkama Põhja-Eesti elanikud, muukeelsed Eesti elanikud ning eakad. Viimaste kriiside järel on elanikkond küll valmisoleku pärast rohkem muretsema hakanud ja varasemast rohkem ka kodustele varudele mõelnud, kuid siiski on ettevalmistus üldiselt madal. Selleks, et valmisoleku põhilised punktid meelde tuletada, saadabki Päästeamet elanikkonnale taas kord trükise käitumisjuhistega. Kompaktne trükis on hea abivahend, mis tasub läbi töötada ja hoida käeulatuses.

Päästeamet saatis Eesti elanike postkastidesse kriisiolukorras käitumise juhised ka 2020. aasta lõpus. Nüüd jõuab elanikkonnani täiendatud eksemplar, kus leiab lisaks juba tuttavatele teemadele juhiseid selle kohta, kuidas tulla kriisiolukorras toime vaimse tervise murede, infosõja olude, sõjaliste ohtude ja veel mitmete teiste probleemidega. Samuti on trükise keskel olemas näitlik kriisivarude nimekiri, mille saba hõlpsasti poodi kaasa võtta, et veenduda, kas kodus on kõik hädavajalik olemas. Sama näidisnimekirja leiab ka veebilehelt olevalmis.ee. Nii saab nimekirja mugavalt välja trükkida ja hoolitseda ka selle eest, et soovituslik nimekiri oleks olemas ka eakatel sugulastel ja naabritel.

Kriisiolukorras käitumise juhised jõuavad 576 000 leibkonna postkasti järgmise paari kuu jooksul. Juhised on kolmes keeles – eesti, vene ja inglise keeles. Kui keegi soovib trükisest lisaeksemplari või soovib muukeelset trükist, sel tasub pöörduda kohaliku omavalitsuse või lähima päästekeskuse poole. Lisaks trükisele saab vajalikku informatsiooni ka mobiilirakendusest „Ole valmis!“ ning kodulehelt olevalmis.ee.

Märksõnad
Tagasi üles