Näituse loomise idee sai alguse Tallinna Tervishoiu Kõrgkoolis 2018. aastal alanud ajalooteemalisest rakendusuuringust „Nõukogudeaegne õendus Eesti ühiskonna kontekstis“. Uuringu puhul on oluline, et suur osa sisust baseerub intervjuudel, mille üliõpilased tegid nõukogude ajal töötanud õdedega. Virtuaalnäituse koostamisel ja ülespanemisel tuli appi Eesti Tervisemuuseum.
Tervisemuuseumi teadur-kuraator Anna Rinaldo peab eriti tänuväärseks selle koostööprojekti ajalist määratlust. “Nõukogudeaegse sotsiaalajaloo, sealhulgas meditsiiniajaloo uurimine ei ole senini olnud väga populaarne uurimissuund. Seda olulisemad on Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli ajalooalased uurimused, mis kaasavad omaaegseid meditsiinitöötajaid,” leiab Anna Rinaldo.
„Nõukogude aeg oma iganditega mõjutab ühiskonda tänaseni ning ilmselt ka veel lähitulevikus. Tänasel päeval võiks näitus toimida kui meeldetuletus ja hoiatus selle kohta, kuhu me mitte kunagi enam sattuda ei taha, seda ideoloogilise surve mõttes,“ lausub näituse idee autor, Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli uurija-professor Merle Talvik.
Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli rektor Ülle Ernits lisab: „Nõukogude ajal ehitatud paneelmajad on meie kodud ja samal perioodil õppinud tervishoiutöötajad on praegugi õed ja arstid. Õdede haridus nõukogude ajal erines praegusest väga palju. Meditsiiniõde koolitati arstile abiks ja ametlikult õdedel iseseisvus puudus, välja arvatud valitud protseduuride tegemine. Tegelik elu tervishoiuasutustes oli aga erinev. Reeglina meditsiiniõed olid toimekad ja vaprad, olid haiglates ja osakondades vanemõed ning ei olnud haruldane, et olid tunnustatud partnerid ravimeeskondades.”
Näitusega „Sovetiaja õendus: töökeskkond ja ideoloogia“ on võimalik tutvuda virtuaalnäituste keskkonnas Eesti Tervisemuuseumi kodulehel.