Tallinna Tervishoiu Kõrgkool ja Eesti Tervisemuuseum avavad virtuaalnäituse sovetiaja õendusest

Järva Teataja
Copy
Tallinna Tervishoiu Kõrgkoolis omandavad tulevased õed kutseala kõige uuemad õendustegevuse teadmised ja seisukohad ning kõrgtehnoloogilised oskused.
Tallinna Tervishoiu Kõrgkoolis omandavad tulevased õed kutseala kõige uuemad õendustegevuse teadmised ja seisukohad ning kõrgtehnoloogilised oskused. Foto: Marek Metslaid

Tallinna Tervishoiu Kõrgkool ja Eesti Tervisemuuseum avavad 10. oktoobril virtuaalnäituse „Sovetiaja õendus: töökeskkond ja ideoloogia“, mis paotab ukse nõukogude aja õdede igapäevaellu ning tutvustab tolleaegse meditsiinisüsteemi toimimist ja ideoloogilise maastiku telgitaguseid. Näitusega algab ühtlasi Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli sünnipäevanädal – pühapäeval, 16. oktoobril saab kool 82-aastaseks.

Näituse loomise idee sai alguse Tallinna Tervishoiu Kõrgkoolis 2018. aastal alanud ajalooteemalisest rakendusuuringust „Nõukogudeaegne õendus Eesti ühiskonna kontekstis“. Uuringu puhul on oluline, et suur osa sisust baseerub intervjuudel, mille üliõpilased tegid nõukogude ajal töötanud õdedega. Virtuaalnäituse koostamisel ja ülespanemisel tuli appi Eesti Tervisemuuseum.

Tervisemuuseumi teadur-kuraator Anna Rinaldo peab eriti tänuväärseks selle koostööprojekti ajalist määratlust. “Nõukogudeaegse sotsiaalajaloo, sealhulgas meditsiiniajaloo uurimine ei ole senini olnud väga populaarne uurimissuund. Seda olulisemad on Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli ajalooalased uurimused, mis kaasavad omaaegseid meditsiinitöötajaid,” leiab Anna Rinaldo.

„Nõukogude aeg oma iganditega mõjutab ühiskonda tänaseni ning ilmselt ka veel lähitulevikus. Tänasel päeval võiks näitus toimida kui meeldetuletus ja hoiatus selle kohta, kuhu me mitte kunagi enam sattuda ei taha, seda ideoloogilise surve mõttes,“ lausub näituse idee autor, Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli uurija-professor Merle Talvik.

Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli rektor Ülle Ernits lisab: „Nõukogude ajal ehitatud paneelmajad on meie kodud ja samal perioodil õppinud tervishoiutöötajad on praegugi õed ja arstid. Õdede haridus nõukogude ajal erines praegusest väga palju. Meditsiiniõde koolitati arstile abiks ja ametlikult õdedel iseseisvus puudus, välja arvatud valitud protseduuride tegemine. Tegelik elu tervishoiuasutustes oli aga erinev. Reeglina meditsiiniõed olid toimekad ja vaprad, olid haiglates ja osakondades vanemõed ning ei olnud haruldane, et olid tunnustatud partnerid ravimeeskondades.”

Näitusega „Sovetiaja õendus: töökeskkond ja ideoloogia“ on võimalik tutvuda virtuaalnäituste keskkonnas Eesti Tervisemuuseumi kodulehel.

Näituse tegemisse panustasid Merle Talvik, Taimi Tulva, Kristi Puusepp ja Ülle Ernits Tallinna Tervishoiu Kõrgkoolist ning Anna Rinaldo ja Jelena Tšekulajeva Eesti Tervisemuuseumist.

Tallinna Tervishoiu Kõrgkool on rahvusvaheliselt tunnustatud tervise- ja heaoluvaldkonnas koolitust pakkuv riiklik rakenduskõrgkool, mille missioon on tagada valdkonna spetsialistide järjekestvus, arendada siseriiklikku ja rahvusvahelist koostööd ning viia läbi uurimis- ja arendustegevust. Kõrgkoolil on struktuuriüksus Kohtla-Järvel ning õppetöö toimub ka teistes regionaalsetes üksustes (nt Pärnus, Kuressaares, Haapsalus jm).

Eesti Tervisemuuseum Tallinna vanalinnas on elamuslik meelelahutus- ja õpikeskkond, mis aitab inimestel mõista oma rolli tervise hoidmisel ning teha teadlikke valikuid oma heaolu parandamiseks. Populaarsed teaduspõhised anatoomia- ja terviseteemalised näitused jutustavad inimeseks olemise ilust, võlust ja valust ning innustavad tervise eest hoolt kandma. Muuseum talletab Eesti meditsiiniloolist pärandit. Riiklikku kooliharidust toetab rikkalik haridusprogramm lasteaiast gümnaasiumini.

Tagasi üles