Uuring: lapsi kimbutavad veebis petturid ja väljapressijad

Küberkiusamise märkamise teeb verbaalse ja füüsilise kiusamisega võrreldes keerulisemaks selle anonüümsus ja peidetus. Foto: Urmas Luik / Pärnu Postimees

Suuremad murekohad on viimaste Laste Nõuandva Paneeli uuringute andmetel Eesti laste seas internetis võõrastega suhtlemine, kokkupuutumine pettuste ja raha väljapressimisega, küberkiusamine ning info usaldusväärsus.

Eesti lapsed on võrreldes teiste lähiriikidega enim kokku puutunud pettuse või kavalusega, mida kasutatakse millegi väljapetmiseks. Üldjuhul petetakse lastelt välja just raha. Kui Skandinaavias ja teistes Balti riikides jääb tulemus alla 10 protsendi, siis Eestis ulatub väljapetmisega kokkupuutunute hulk 16 protsendini. Võrreldes Skandinaavia riikidega, ei julge Eesti noored abi küsida vanematelt, kui nende kohta on internetis levinud valeinfot. Näiteks Rootsis ja Soomes küsivad abi keskmiselt pooled valeinfo küüsi sattunud lastest, kuid Eesti laste puhul on see osakaal kuni 38 protsenti.

Telia toetustegevuste juhi Elo Võrgu sõnul näitavad Telia, Ipsose ja Lastekaitse liiduga koostöös tehtud Laste Nõuandva Paneeli uuringud, et aastast aastasse korduvad Eesti laste puhul samad teemad. "Võrreldes teiste lähiriikidega Skandinaavias ja Baltikumis on Eesti laste seas kõige enam kokku puututud raha, konto või isikike andmete väljapressimisega. Lisaks on iga kümnenda lapsega internetis ühendust võtnud täiskasvanu, keda laps ei tunne. Need on päris hirmutavad faktid ja kahjuks lapsevanemani see info sageli ei jõuagi. Küberkiusamine on muutunud karmimaks kui lihtsalt halvasti ütlemine," ütles Võrk.