Eestlased liiguvad terviseradadel aina rohkem

Saunametsa matkarada Foto: Facebook: Türi vald

Eesti Terviseradade külastusstatistika järgi kasvas lõppenud suvel eestlaste liikumisaktiivsus aasta varasemaga võrreldes viiendiku võrra. Juunist augustini külastati terviseradu üle Eesti kokku märkimisväärsed 2,8 miljonit korda.

Eesti Terviseradade juhi Assar Jõepera sõnul näitab terviseradade külastamise tubli tõus eestlaste liikumisharrastuse teadlikkuse kasvu. "Paljud inimesed on endale teadvustanud, et ilma liikumiseta on tervis kehv, uni vilets ja keskendumisvõime keskpärane. Kui inimesel tekib mõõdukast tervisespordist positiivne elukvaliteedi muutus, on see väga tugev motivaator pidevaks liikumiseks ja laiskuse radadele enam tagasi ei pöörduta,” sõnas Jõepera.

Regulaarne värskes õhus liikumine on üks kättesaadavamaid ja lihtsamaid viise oma füüsilise ja vaimse heaolu eest hoolitsemiseks. Samas näitavad hiljuti Kultuuriministeerumi tellitud uuringu tulemused, et enam kui pooled noortest ja täiskasvanutest liiguvad pigem vähem kui vaja. Täiskasvanute mitteliikumise kõige sagedasemaks põhjuseks on lihtne motivatsioonipuudus. “Eks me kõik oleme pika tööpäeva lõpus tundnud, et diivanilt tõusta ja õue liikuma minna on keeruline. Selliste "kehvade" päevade puhul on hea kokku leppida oma laste, naabrite või sõpradega ja koos välja minna. Kambavaim aitab sellistel puhkudel hästi,“ soovitab ta.

Eesti kõige enam külastatud terviserajad on Tallinnas Nõmme-Harku, Paepargi, Pirita ja Merimetsa, väljaspool Tallinnat Narva Äkkeküla, Pärnu Jõulumäe, Keila, Viimsi Tädu ja Rapla terviserajad. Lisaks liikumisradadele asuvad mitmete terviseradade juures ka jõulinnakud, mille abil saab treeningut mitmekülgsemaks muuta.

Eesti Terviseradadest on tänaseks saanud üks suurimatest liikumisharrastuse mõjutajatest. Kokku on Eestis 122 hooldatud ja aasta läbi kasutatavat terviserada 1100 kilomeetril, mida külastati 2021. aastal kokku üle 7 miljoni korra ning mida hooldab 200-liikmeline rajameistrite meeskond. Eesti Terviserajad SA asutasid 2005. aastal ettevõtted Merko Ehitus, Swedbank ja Eesti Energia, kes on 2022. aasta seisuga terviseradade arendamisse panustanud kokku 5,6 miljonit eurot. Riigi, kohalike omavalitsuste ja Euroopa Liidu fondide kaasamise tulemusena ulatuvad investeeringud terviseradade taristusse enam kui 55 miljoni euroni.