«See pidi olema saatuse sõrm, mis hoidis ära hullema,» ütles Eve Tõnisson, kui laupäeval lükati Hermani külas kokku tema lapsepõlvekodu põlenud riismeid. «Kui kuulsime, et tuli võis saepuru sees hõõguda pikemalt, saime aru, milline vedamine oli, et leekide lahvatades kedagi kodus polnud. Jah, pere kaks kassi küll hukkusid, aga kui oleks olnud lapselapsed kodus või oleks see kõik juhtunud öösel poja pere magamise ajal, võinuks tagajärjed olla õõvastavad,» arutles ta.