Uuenenud Klassiku sarjast võttis osa pea 15 000 harrastajat

45. Tartu maratoni 63-kilomeetrisele põhidistantsile startis 2790 suusatajat, nende seas 96 Viljandimaa harrastajat. Foto: Kristjan Teedema

Tänavu sai Tartu Maratoni ürituste sari uue nime ning varasema kuue ürituse asemel oli neid viis. Kokku suusatas, jooksis ja sõitis rattaga pea 15 000 osalejat, kellest üle 300 tegi kaasa terve hooaja.

Sari algas veebruaris 48. Tartu Maratoniga, millele järgnesid kevadel 40. Tartu Maastikumaraton ja Hawaii Expressi 41. Tartu Rattaralli. Sügisel said spordisõbrad vändata Hawaii Expressi 25. Tartu Rattamaratonil ning joosta 11. Tartu Linnamaratonil.

Selle üle, et Klassiku sarja üritused said taas üle mitmete aastate täies mahus toimuda, oli osalejatel väga hea meel. Klassiku sarja võitja Kristo Prangeli sõnul läks hooaeg üldiselt hästi ning sellega saab rahule jääda, sest igal võistlusel hoidis ta ühtlaselt tugevat taset ning tegi oma ära. „Kui pärast suusamaratoni arvasin, et kõik on läbi, sest suusk ei pidanud ega libisenud, siis rattarallil jõudsin jälle pingutada ja top 20 seas lõpetada. Maastikumaratonil tegin oma maksimaalse pingutuse ära ja jäin rahule, aga see-eest rattamaraton oli minu elu raskeim. Linnamaratonil jooksin esimesed 30 km rekordajad, kuid tegelikult olin üks hetk krampides ja pidin ka kõndima. Õnneks tulin ikka alla 3h ära,“ võttis Prangel hooaja kokku.

Prangeli puhul on trumpalad eelkõige rattasõit ning jooks, sest tegemist on tugeva harrastustriatleediga. „Kindlasti on plaan ka 2023. aastal osaleda. Tegin sel aastal oma elu esimese suusamaratoni ja nüüd tahan väga uuesti minna, sest see emotsioon oli lihtsalt väga vägev. Nüüd tean, miks öeldakse, et Tartu Maraton on eestlaste laulupidu,“ rääkis ta innustunult.

Meeste konkurents oli lõpuni välja väga tihe ning Prangel võitis sarja punktiskooriga 4921.1. Teise koha sai Risto Raid (4882,3 punkti) ja kolmanda Oskar Nisu (4869,4 punkti). Huvitav fakt esikolmiku kohta on ka see, et kui varem on sarja üldvõidu võtnud pigem multisportlased, kes on head suusatajad ja jooksjad, siis tänavu olid esikolmikus kõik endised ratturid.

Naiste konkurentsis oli pika edumaaga esimene Ann-Christine Allik 4350,4 punktiga, mis andis talle sarja kokkuvõttes kõrge 10. koha. „Kuna see on minu esimene Tartu Maratoni hooaeg, siis ma võidu lootusega küll ei tulnud. Võidu kandsin maha siis, kui ma Rattarallil kukkumise tõttu peapundist maha jäin ja sain aru, et nüüd on kõik, et pole lootustki. Maastikumaraton läks pigem hästi ja rattamaratonil sain aru, et kui nüüd midagi ei juhtu, siis on võimalik sari ära võita. Linnamaratoni kartsin ehk kõige rohkem, sest maratoni pole ma varem aja peale jooksma läinud,“ selgitas Allik, kelle põhialaks on rattasport. „Suusataust mul väga kõva ei ole, aga ma olen suusatamises tehniliselt tugevam kui jooksus ja jooksu ma kartsin ka kõige rohkem,“ nentis ta

Ka Allikul on plaan uuel hooajal jälle kaasa lüüa. „Kindlasti tahan teha uuesti ja tahaksin veel rohkem inimesi julgustada, et tulge kaasa! Mul on palju tuttavaid, kes kõikide nende aladega tegelevad, aga Klassiku sarja üritustel ei osalenud ja loodan väga, et leian paar sõpra, kes mõtlevad uuel hooajal osalemisele,“ leidis Allik.

Naiste arvestuses teise koha sai Anneli Tühis (3975.1 punkti) ja kolmanda Ketlin Maidla (3187.2 punkti).

Lisaks parimatele meestele ja naistele autasustati ka kolme parimat tiimi, kelleks olid: Simuna Spordiklubi, Areal Team, Tripassion Triatloniklubi.

Kokku osales Klassiku 2022 hooaja üritustel pea 15 000 harrastajat. Vähemalt neljal üritusel osales 500, kõigil viiel 321 inimest.

Ka laspsed said samasuguse programmi kaasa teha Tartu Maratoni Laste Klassiku sarjas, kus kokku osales 11 805 väikest spordisõpra. Neljal üritusel osales 663 ning kõigil viiel 295 last.

2023. aasta Klassiku sarjale saab juba täna end kirja panna. Sarjas on kokku viis üritust ning hooaeg saab stardipaugu 49. Tartu Maratoniga, mis toimub 18. veebruaril.

Rohkem infot Klassiku sarja kohta leiab SIIT. (JT)