E, 30.01.2023

Koroonaviiruse levimus püsib suur, kuid nakatumise vältimiseks tehakse üha vähem

Järva Teataja
Koroonaviiruse levimus püsib suur, kuid nakatumise vältimiseks tehakse üha vähem
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Foto: Mailiis Ollino

Tartu Ülikooli juhitava koroonaviiruse levimuse seireuuringu seekordse etapi tulemused näitavad, et viirus levib täisealiste seas endiselt hoogsalt. Nakkust soodustab ettevaatusabinõude eiramine, mida esineb praegu rohkem kui kunagi varem kogu seireuuringu vältel.

12.–24. oktoobrini toimunud seireetapi käigus testiti koroonaviiruse suhtes 2104 inimest, kellest 6,2% andsid positiivse viiruseproovi, 3,8% olid aga jätkuvalt nakkusohtlikud. See tähendab, et hinnanguliselt on praegu nakkusohtlik iga 26. täisealine inimene. See näitaja on eelmise kuuga võrreldes mõnevõrra tõusnud. Seejuures on suuremal osal (70%-l) nakatunutest olemas tuntavad, kuid valdavalt kerged haigusnähud.

Koroonaviirusevastaste antikehade analüüs näitas, et kaitsekehad on olemas 91%-l täisealistest. Üle 65-aastaste inimeste seas on kaitsekehade levimus koguni 95%. Kui vaktsineeritutest on antikehad olemas peaaegu kõigil, siis neist, kes on haiguse vaid läbi põdenud, on viirusevastaseid kaitsekehi 80%-l. Seejuures on kaks tõhustusdoosi saanud inimestel kaitsekehade hulk märkimisväärselt suurem kui teistel.

Tõhustusdoosi saamisest on kõige enam huvitatud vanemad kui 65-aastased. Neist plaanivad lisasüsti tegema minna enam kui pooled. Samal ajal 18–39-aastastest inimestest sooviks tõhustusdoosi teha üksnes viiendik.

Riskikäitumine on seireajaloo suurim

Eesti püsib haiglaravi vajajate arvu põhjal praegu keskmisel riskitasemel. Viimase kuu vältel on haiglaravi vajajate hulk olnud üle 200. Seire käigus toimunud käitumisuuring näitab aga, et inimeste ohutunnetus on kahanenud viimase kahe aasta madalaimale tasemele. Kolmandik täisealistest ei tee midagi, et nakatumist vältida. Muretu käitumisega aistavad silma ennekõike 40–64aastased, aga ka noored täiskasvanud.

Kuigi nakatunuga lähikontaktis olnute osakaal on viimase kuuga kasvanud, on viiruse levikut pidurdavate ettevaatusabinõude kasutamine veelgi vähenenud. Nakatunuga on selle uuringuetapi ajal lähikontaktis olnud iga 8. täisealine, kuid valdav osa neist (4/5) ei tee viiruse edasise leviku vältimiseks midagi. Selline käitumismuster on iseäranis levinud vaktsineerimata inimeste seas. Seireuuringu juhi, Tartu Ülikooli peremeditsiini professori Ruth Kalda sõnul on koroonasse puutuva ohutunnetuse vähenemine ühiskonnas ootuspärane, sest praegu valdavalt leviv viirusetüvi on muutunud leebemaks. „Siiski võib ka koroonaviiruse omikrontüvi riskirühmades raskeid haigestumisi põhjustada. Seepärast võiks kujuneda reegliks, et teeme pärast lähikontakti nakatunuga või külmetusnähtude ilmnemist koroonaviiruse kiirtesti ja jääme positiivse testitulemuse korral koju. Nii hoiame ära viiruse edasise leviku,“ ütles Kalda.

Koroonaviiruse levimuse seireuuringut teeb Tartu Ülikooli laiapõhjaline teadusrühm koostöös Synlab Eesti, Medicumi ja Kantar Emoriga. 

Seireuuring on Eestis ainuke vahend koroonaviiruse levimuse jälgimiseks kogu täiskasvanud elanikkonnas. Uuringutulemused aitavad otsustajatel teha tõenduspõhiseid otsuseid tervishoiuressursside kasutamiseks Eesti elanike tervise ja heaolu tagamisel. Uuring valmib Vabariigi Valitsuse tellimusel ning seda rahastab Euroopa Regionaalarengu Fond Euroopa Liidu Covid-19 pandeemiale reageerimise toetusmeetmest. Rohkem infot uuringu kohta on Tartu Ülikooli veebilehel.

Märksõnad
Tagasi üles