/nginx/o/2022/10/26/14922722t1hecde.jpg)
Eesti metsloomaühingu juhatuse liige Virge Võsujalg postitas teisipäeval sotsiaalmeediasse pilte, kus ta poseerib justkui ilvesega. Enamik arvas, et see on hästi õnnestunud fototöötlus, või on Võsujala Meini tõugu kassid juba nii suureks kasvanud, et annavad ilvese mõõdu välja. Vähesed teadsid, et see ongi metsik kiskja, kellele Võsujalg on nii-öelda kasuemaks.
Virge Võsujalg ütles, et selle ilvesega sai teoks nii tema kui kolleeg Eino Roosioksa ammune unistus näha lähedalt ja õppida tundma meie metsade kuninga ilvese elukombeid. «Kuna järgmisest aastast keelustatakse mitme eksootilise ja vähem eksootilise loomaliigi toomine Eestisse, oli see viimane võimalus Roosioksa loomade ja lindude hobitallu Harjumaal Arukülas ilves soetada,» selgitas ta.
Varasemast on Roosioksal seal kiskjatest servalid, metskass ja polaarrebased.
Ilvesepoiss, kes sai nimeks Toby, jõudis Eestisse Saksamaalt. Ta on vangistuses sündinud ja spetsiaalselt lemmikloomaks kasvatatud. «Ka tema vanemad on vangistuses elanud ja inimestega harjunud,» täpsustas Võsujalg.
Ilvest Eestisse hobitallu saada pole sugugi lihtne ettevõtmine. Sellele on Võsujala selgitusel oma kindlad reeglid ja korda tuleb ajada hulk dokumente, mis muuhulgas kinnitavad, et Toby on lemmikloom, mitte oma loomulikust elukeskkonnast eraldatud kiskja. Toby läks Roosioksale maksma 12 000 eurot.
Samuti peavad olema ilvese kasvatamiseks täidetud eritingimused. Nii näiteks on Roosioksa hobitalus Tobyl suur aedik, kus ta saab vabalt ringi joosta ja puude otsas ronida ning oma liigile võimalikult loomuomast elu elada.
Saksamaal kasvatati ilvest sünnist saati spetsiaalselt Eino Roosioksale. «Ta saatis postiga Saksamaale oma seljas kantud rõivaid, et kohe sündimise järel võtaks ilvesekutsikas tema lõhna omaks ja kasvaks koos sellega,» ütles Võsujalg.
See tagab looma usalduse Roosioksa suhtes ja loob võimaluse, et ta saab temaga veidi kindlama käega toimetada. «Samas ei tohi hetkekski unustada, et tegemist on siiski kiskjaga, kelle käitumine võib olla ettearvamatu,» sõnas Võsujalg.
Toby on hästi koolitatud ning otsis oma endises kodus inimestega kontakti ja lähedust. «Toby, tema õde, ema ja isa magasid öösiti lausa perenaise ja peremehe kaisus. Päeval mängisid koerte ja kassidega ning kõik koos käisid ka traksidega jalutamas,» teadis Võsujalg öelda.
See kõik ei pruugi muidugi nii jääda. «Ilves on ikkagi jõhkra karakteriga loom ja kiskja suure algustähega. Praegu on ta sellises pubekaeas ja kompab oma piire. Niisama nunnutada teda enam ei saa. Ta hakkab juba trakside panekulgi peremehele vastu ja parem on seda teha kahekesi koos. Toby näitab oma iseloomu ja näksab või äsab käpaga kohe, kui midagi ei meeldi,» selgitas Võsujalg.
Nii Eino Roosioks kui ka teda abistav Virge Võsujalg kasvatavad Tobyt vastavalt tema loomusele. «Suurim erinevus loodusest päästetud kiskjatega on see, et Tobyt ei õpetata murdma ega elusat toitu sööma. Ta pole seda kunagi teinud ega hakkagi tegema,» rõhutas Võsujalg, kellel on väikekiskjatega palju kogemusi ning oma teadmistega on ta Roosioksale suureks abiks.
Võsujalg ütles, et kuna ta on ilvese saamisloos suurt rolli mänginud ja loomaga küllalt palju tegelenud, siis on Toby esialgu leplik ka tema suhtes. «Eks näis, kuidas edasi läheb,» lisas ta.
Virge Võsujala ütlust mööda on Eesti metsloomaühingu üks eesmärke metsloomi ja linde lastele tutvustada, et lapsed kasvaksid hoolivaks ja abivalmiks nende suhtes. «Nii võtsime ka Toby ühte Harjumaa lasteaeda kaasa ja rääkisime temast lastele,» lausus ta. «Seda sugugi mitte võtmes, et see on nunnu kiisu, vaid pigem ikka hoiatavalt, kuidas tuleb käituda, kui metsas ilvest kohtad või haige loom sinu koduhoovile tuleb, mida on mitu korda juhtunud.»
Võsujalg märkis, et praegu said nad veel ilvese endaga kaasa võtta, sest ta on noor. «Me ei hakka temaga siiski mööda lasteasutusi jooksma, sest ta kasvab iga päevaga suuremaks ja tema vedu muutub keerulisemaks,» lausus ta. «Edaspidi saavad inimesed käia teda Eino Roosioksa hobitalus vaatamas, kui seal on avatud uste päevad.»