Kliinilised psühholoogid lahkuvad haiglatest

Arstikabinet. Foto on illustratiivne Foto: Tairo Lutter

Viimase kahe aasta jooksul on iga neljas kliiniline psühholoog haiglas töötamisest loobunud või sealset töökoormust vähendanud. Selle asemel on suurendatud eravastuvõttude hulka, mille eest patsiendid peavad üldiselt tasuma omast taskust, selgus Eesti Kliiniliste Psühholoogide Kutseliidu küsitlusest, millele vastasid pooled Eesti kliinilised psühholoogid.

“Spetsialistide lahkumine riiklikust tervishoiusüsteemist tähendab, et vaimse tervise abi on muutumas kättesaadavaks eelkõige jõukamatele,” väljendas oma muret Eesti Vaimse Tervise ja Heaolu Koalitsiooni VATEK tegevjuht Ott Oja. “Vaimse tervise probleemide puhul, mis on üks peamisi elukvaliteedi mõjureid ja töövõimetuse põhjustajaid, veab Eesti solidaarsusel põhinev tervishoiusüsteem inimesi alt,” lisas ta.

Eesti Kliiniliste Psühholoogide Kutseliit kogus käesoleva aasta kevadel andmeid oma liikmete töökoormuse kohta. Saadud tulemused olid jahmatavad – viimase kahe aasta jooksul on 16% kliinilistest psühholoogidest liikunud haiglatest täielikult üle erasektorisse ning 12% on seda teinud osaliselt, vastukaaluks on vaid 4% suurendanud oma koormust haiglates. Tervelt 7% kvalifitseeritud kliinilistest psühholoogidest on viimase kahe aasta jooksul loobunud töötamast kliinilise psühholoogina.

Eesti Kliiniliste Psühholoogide Kutseliidu juhatuse esimees Iiris Vellingu sõnul on olukord äärmiselt kriitiline. “Näeme, et meie liikmete seas on riiklikust tervishoiusüsteemist lahkumine jätkuvalt kasvutrendis. Psühholoogilise ravi kättesaadavuse vähenemise pidurdamiseks on hädavajalik motiveerivate töötingimuste pakkumine riiklikus meditsiinisüsteemis,” lisas Velling.

Kliinilised psühholoogid tõid peamiseks töökoha vahetuse põhjuseks just parema palga ning paindlikumad töötingimused. Kui Haigekassa tasub kliinilise psühholoogi tunniajase vastuvõtu eest 30 eurot, millest tuleb katta ka kõik tööandja tegevuskulud, siis erasektoris on hinnad kolm korda kõrgemad. Sama Haigekassa hinnapiir kehtib ka perearstide erasektori partneritest kliinilistele psühholoogidele. “Järjest vähem kliinilisi psühholooge nõustub tegema vastuvõtte, mille eest makstakse vähem, kuid töökorraldus on jäik ja aruandlus oluliselt koormavam. Haigekassal tuleb maksta konkurentsivõimelist tasu, vastasel juhul jätkub kliiniliste psühholoogide lahkumine erasektorisse ja inimesed ei saa enam riikliku tervisekindlustuse raames vaimse tervise abi,” selgitas Oja.

Hetkel on Eestis 204 kliinilist psühholoogi, kellest 18 on Kutsekoja andmetel kutse omandanud viimase kahe aasta jooksul. Väljaõpe kestab ühtekokku kuus aastat. Kliinilise psühholoogi pädevuseks on psühholoogiliste probleemide, psüühika- ja käitumishäirete hindamine, ravimine ja ennetamine.