/nginx/o/2017/01/05/6228183t1h73a0.jpg)
Ohuolukordade arv raudteedel on ohtlikult suur. Aasta esimese 9 kuuga on ainuüksi Elron fikseerinud 59 eluohtlikku olukorda, kus traagilisest kokkupõrkest lahutas vaid paar sekundit. Eluohtlikult on käitunud 17 last ja 15 korral sõiduautoga sõitnud inimesed, 7 korral on sõiduk rongile ette sõitnud ning tekitanud õnnetuse, milles on olnud kannatanuid. Peamiselt on ohuolukorrad tingitud liikluses osalejate tähelepanematusest ja liigsest kiirustamisest.
Elroni ohutusjuht Natali Aosaar sõnas, et eriti murettekitav on sõidukijuhtide, aga ka laste liikluskäitumine, sest tähelepanematus ja liigne kiirustamine põhjustavad igal nädalal mõne eluohtliku olukorra. Elroni rong on pidanud seetõttu raudtee ülesõidu või ülekäigukohal vajutama avariipidurit ning raudteed ületanud ja ohuolukorra tekitanud inimene või sõiduk, on pääsenud kokkupõrkest vaid paari sekundiga.
„Aasta algusest septembri lõpuni on ülinapilt pääsetud 59 korral. Nendest juhtumitest 17 korral oli ohuolukorrast pääsejaks laps, kes ületas raudteed veendumata, et rongi ei lähene. 15 korral aga sõiduk, kus viibis lisaks autojuhile ka mõni kaasreisija – see tähendab, et meie liikluses on kümneid inimesi, kes põhimõtteliselt võiksid pidada enda teist sünnipäeva, sest võimalikust surmast lahutas neid vaid paar sekundit,“ kirjeldas Aosaar.
Aosaar rõhutas, et rongi pidurdusteekond on 10 korda pikem kui sõiduautol – 50 km/h liikudes ja avariipidurit vajutades saab rong pidama alles 100 meetri pärast, kuid kuna valdav osa ohuolukordadest on olnud ka linnavälistes piirkondades, siis vastavalt suuremale sõidukiirusele on rongi pidurdusteekond ka oluliselt pikem, isegi kuni kilomeeter.
„Raudteele lähenedes tuleb nii jalakäijatel kui ka kõikidel sõidukitel alati peatuda ning veenduda, et rongi ei lähene. Rong ei saa pidama nii kiiresti kui inimene kõndides või rattaga sõites, sest rongi pidurdusteekond näiteks sõiduautoga võrreldes on 10 korda pikem, jalakäijatega võrreldes isegi kuni 100 korda pikem,“ rõhutas ohutusjuht.
Enim tähelepanematusest tingitud ohuolukordi on statistika järgi registreeritud Harjumaal, sh Tallinnas, Ida-Virumaal Narvas, Järvamaal, aga ka Lääne-Viru maakonnas, sh just Tapa läheduses. Mõnevõrra vähem on olnud ohuolukordi mujal piirkondades, kuid Elroni ohutusjuhi sõnul on probleem siiski üle-Eestiline.
„Elroni pardasalvestuste väljavõtted ja pealtnägijatelt kogutud info on näidanud, et lastega tekkinud ohuolukorrad on tingitud tähelepanematusest ja kiirustamisest. Liiklusohutuse seisukohast ei veenduta rongi lähenemises või hinnatakse rongi kiirust ja vahemaad valesti. Raudteed ületades tuleb alati jalg- ja tõukerattalt maha tulla ning vaadata alati vasakule- ja paremale veendumaks, et rongi ei lähene. Rong laseb alati ka ülekäigule lähenedes ning peatusest väljudes või sellele lähenedes signaali – et seda kuulda tuleb raudteed ületades kindlasti ka kuulata, ega rongi ei lähene. Seega, liikluses osaledes ei tohiks kanda kõrvaklappe või kapuutsi, mis liiklushelisid summutavad ning tähelepanu hajutavad,“ selgitas Elroni ohutusjuht.
Ohutusjuht lisas, et sõidukite ohuolukorrad on suuresti tingitud liikluseeskirjade rikkumisest. „Raudtee ülesõidule lähenedes ei vähendata sõiduki kiirust, ei peatuta ega veenduta, et rongi ei lähene. Pardasalvestustest ilmneb, et mõned sõidukijuhid isegi on kiirendanud enne raudteeülesõitu, pannes end ja oma kaasreisijaid väga suurde ohtu,“ nentis Aosaar.
Elron paneb inimestele südamele, et iga täiskasvanu liikluskäitumine on eeskujuks lastele, aga ka teistele liikluses osalejatele. Ohuolukordade tekitamine mõjutab sügavalt nii pääsejat, aga ka rongireisijaid ja vedurijuhti.
„Raudteeõnnetused on ennetatavad – vajalik on tähelepanelikkus, liiklusreeglite täitmine ja teadvustamine, et liikluses olles ei tohi tegeleda muude tegevustega ega ka kiirustada. Peatumine raudtee ületamise eel ning veendumine, et nii vasakult ega ka paremalt rongi ei lähene, võtab vaid mõne sekundi, kuid vaid sekund võib päästa sinu elu,“ rõhutas Elroni ohutusjuht Natali Aosaar.
/nginx/o/2020/02/06/12918891t1ha8ed.png)