Aasta luuleteraapiat kulmineerub jõuludeks raamatuga

Urmas Glase
Copy
Praegu on luulekogu väljaandmine veel üksnes raha taga, aga Kadri Mandri on asjade kulgemisega rahul ja loodab, et Hooandja annetuskeskond aitab tal jõuludeks unistuse ellu viia.
Praegu on luulekogu väljaandmine veel üksnes raha taga, aga Kadri Mandri on asjade kulgemisega rahul ja loodab, et Hooandja annetuskeskond aitab tal jõuludeks unistuse ellu viia. Foto: Urmas Glase

Valgma külas elav Kadri Mandri hakkas eelmisel sügisel luuletama, et hinge kogunenud viha kirjutamisega ravida. Ta loodab raamatuks kogutud värsid heade hooandjate abiga jõuludeks välja anda.

«Tere, mina olen Kadri. Viieteistaastaselt kolisin kodust välja, seitsmeteistaastaselt abiellusin, kaheksateistaastaselt sain emaks, neljakümneviieselt jäin leseks. Pärast kahekümne seitsme aastast abielu jääda üksinda oli päris suur šokk.

Maailm muutus hetkega sürreaalseks ja mina asusin kusagil mujal. Mitte selles maailmas, mitte oma kehas. Kusagil, kus mulle tundus, et ma ei olnud kunagi varem olnud. Tasapisi hakkasin oma kehasse tagasi tulema ja avastasin, et olen oma hinges jäänud selleks kuueteistaastaseks tüdrukuks, kes ei tea maailmas toimuvast mitte midagi. Selle tüdruku maailm oli olnud pikki aastaid vooderdatud turvaliselt vajalikuga. Võiks isegi öelda, et maailma oli tema eest varjatud. Aga see tüdruk pidi edasi elama.»

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles