Kuiva silma sündroom on silmapinna haigus, mida võib esineda erinevatel põhjustel. Esiteks võib see tekkida siis, kui silm pole pisaravedelikuga piisavalt niisutatud ning hakkab kuivama. Teiseks võib probleem olla pisarate kehvas kvaliteedis ning seetõttu võivad need silma pinnalt liiga kiiresti aurustuda.
Silma pinda katab kolm komponenti. Limakiht on silmale kõige lähemal olev kiht, mis täidab nii-öelda määrdefunktsiooni. Seda katab veekiht, mida toodab pisaranääre ning mis moodustab suurema osa pisarakilest. Kõige peal on lipiid- ehk õlikiht, mis takistab pisaravedeliku aurustumist. Kui üks nendest komponentidest on tasakaalust väljas, siis ei saa silma sarvkest piisavalt niisutust ning tekivad kuiva silma sümptomid.
Kuivade silmade tunnuseks võib olla üks või mitu sümptomit: põletus, sügelus, silmade väsimine, hõõruv või kraapiv tunne, mida kirjeldatakse sageli kui justkui oleks liivatera silmas, liigne pisaravool ehk „silmad jooksevad vett“. Sümptomiks on ka nägemise hägustumine, mis taastub pilgutamisel, silmade sulgemisel või kunstpisara kasutamisel.
Alati ei ole kerge välja selgitada, mis silma kuivust põhjustab, kuid analüüsida tuleks, kas see võib olla mõni järgnevatest levinud põhjustest. Väga sageli esineb kuiva silma probleemi inimestel, kes veedavad palju aega arvuti või telefoniekraanide ees. Põhjus seisneb selles, et unustatakse piisavalt pilgutada ning seetõttu ei saa silm vajalikku niisutust.
Põhjuseks võib olla ka kuiv õhk, mis on meie kliimas üsna tavapärane. Õhk läheb kuivaks suvel kliimaseadmete ning talvel radiaatorite ja muude kütteseadmete tõttu. Selline õhk kuivatab silmas pisara ning seetõttu jääb silm niisutusest ilma. Silma jaoks tekib probleem ka siis, kui ruumis on tugevad valguse kontrastid.