Valitsuse energiahüvitised pidurdasid hinnakasvu

Eesti Pank. Foto: Joosep Pank

Statistikaameti andmetel langesid tarbijahinnad oktoobris võrreldes septembriga 1,1%. Aastataguse ajaga võrreldes aeglustus hinnakasv 22,5%ni. Hinnatõusu pidurdumise põhjus oli eelkõige energiahindade odavnemine, mis alanesid oktoobris kuuga rohkem kui kümnendiku võrra, kirjutab Eesti Panga ökonomist Sulev Pert.

Energiahinnad odavnesid muu hulgas seetõttu, et jõustusid valitsuse meetmed energiahindade osaliseks kompenseerimiseks. Maagaas ja elekter odavnesid kuuga vastavalt 38% ja 28% ning soojusenergia 5%. Kuna gaasi ja elektri turuhinnad on viimastel kuudel langenud kogu Euroopas, siis on kompensatsiooni vajadus vähenenud ning ühtlasi ka kulusurve riigieelarvele. Külmade ilmade saabudes võivad energiahinnad aga uuesti tõusma hakata.

Energiahindade odavnemisega head uudised tarbijate jaoks siiski piirdusid, sest toiduainete ja tööstuskaupade kallinemine jätkus kiires tempos. Puu- ja köögiviljade hinnad tavaliselt sügisel odavnevad hooajalistel põhjustel, kuid tänavu oktoobris leidis aset kiire hinnatõus. Kui septembris oli puu- ja köögiviljade aastane hinnatõus 11%, siis oktoobris 24%. Selle põhjuseks võivad olla põllumajanduse jaoks ebasoodsad ilmaolud ning kallis energia. Majutusteenuste, puhkusereiside ja üürihinnad odavnesid tavapärases hooajalises rütmis.

Palga ostujõu kahanemine väljendub järjest enam tagasihoidlikus nõudluses ja see vähendab ettevõtete võimalusi hindu endises tempos tõsta. Eesti Panga prognoosi kohaselt ulatub tarbijahindade kasv sel aastal 19,1%ni, kuid järgmisel aastal ootame hinnakasvu aeglustumist 7% lähedale. Raskused tootmiskulude edasikandmisel toodete ja teenuste lõpphinda annavad tagasilöögi ettevõtete kasumlikkusele, ennekõike energiamahukates ja ekspordile orienteeritud harudes. See toob kaasa tootmismahu ja töökohtade vähenemise.