Soovist siduda reservteenistus kodumaakonnaga tuleb teada anda kuu lõpuks

Kaitsevägi ja kaitseliit alustavad maakaitse täiendavat komplekteerimist reservväelastega ning reservväelased saavad kuni selle kuu lõpuni kaitseväeteenistuse portaalis valida millises maakonnas nad soovivad maakaitsesse panustada.

Kaitseväe alla kuuluva maakaitse koosseis kahekordistub lähiaastatel 20 000 inimeseni.

Kaitseliidu Järva maleva pealik kolonellleitnant Kuido Pettai soovitab reservväelastel kindlasti oma anded üle vaadata ja kasutada võimalust valida sõjaaja üksus oma elukoha järgselt.

"Kontakteeruge oma kaaslastega, kellega teenisite ajateenistuses, praegu on  võimalus taas koos teenida," pakub Pettai.

Kõik reservväelased saavad oma sõjaaja ametikohta kontrollida lehel www.kaitsevaeteenistus.ee. Valik tuleb teha hiljemalt 30. novembriks.

Maakaitse üksustesse määratakse reservväelased, kellel puudub kehtiv sõjaaja ametikoht, kes on läbinud ajateenistuse Eesti kaitseväes ning kes vastavad seaduses kehtestatud tervisenõuetele.

"Küsimuste puhul võite saata need kaitseliidu Järva malev emailile või kaitseliidu mõnda teise malevasse, millega on soov liituda," lisab malevapealik.

Maakaitse on kaitseväe sõjaaja koosseisu kuuluv territoriaalne struktuur, mis katab ühtse tiheda turvavaibana kogu Eesti. Maakaitse struktuur on mehitatud sõjaaja ametikohtadele määratud reservväelaste ja kaitseväekohustuse võtnud kaitseliitlastega.

Kriisiajal on maakaitse ülesanne toetada sisejulgeolekut, riigivõimu ja kohalikke omavalitsusi; koguda teavet vastase tegevuse kohta; rajada ühendusteed ja hoida need kontrolli all ning toetada kaitseväe formeerimist. Sõja korral jätkab maakaitse sisejulgeoleku toetamist oma tagalaalal. Nendel aladel, kuhu vastane on juba jõudnud, peab maakaitse teiste üksustega koordineeritud iseseisvat vastast kulutavat lokaalset lahingut ning jääb vastase tagalasse toetama vastupanuvõitluse korraldamist.

Kui kaitseväe ja kaitseliidu manööverüksuste vastutusala määratakse kriisi ning sõja korral lahinguplaani järgi, siis maakaitseüksuste vastutusala on püsivalt sama, jäädes kindlate kaitseliidu malevate territooriumitele. Selliselt on loodud eeldused, et maakaitseüksuses teenivad inimesed elavad ja harjutavad ühes piirkonnas, mistõttu tunnevad üksikasjalikult sealset keskkonda.

2022. aastal suurendas kaitsevägi maakaitsestruktuuri kahekordseks – 20 000 liikmeni. Kui seni kuulusid maakaitsesse kaitseliitlased, kes olid võtnud kaitseväekohustuse, või reservväelased, kes olid astunud kaitseliidu liikmeks, siis maakaitse struktuuri suurendamisel 10 000 liikme võrra tugevdati struktuuri reservväelastega, kes ei kuulu enam kiirreageerimisreservi koosseisu.

Struktuuri suurendamisega loodi üle 300 rühma, mille teenistuspiirkonnad on määratud üle kogu Eesti. See tähendab tinglikult igasse maakonda üle 20 uue rühma lisandumist, mis suurendab tuntavalt Eesti territoriaalkaitsevõimet.

Rahuajal korraldavad maakaitseüksuste väljaõpet nii kaitseliit kui kaitsevägi. Maakaitseüksuste liikmeid kutsutakse õppekogunemistele nii malevapealike kutsetega (kaitseliitlaste puhul) kui ka kaitseväe õppekogunemise kutsetega (kõigi maakaitse liikmete puhul).

Maakaitseüksused kuuluvad sõjaajal kaitseliidu maakaitseringkondade koosseisu. Sõjaajal juhib teiste üksuste kõrval maakaitset kaitseväe juhataja.

Kirjutada võib ka otse kaitseväele e-mailil aadressile [e-mail], kus palutakse esitada enda ees- ja perekonnanimi, isikukood ning maakond, mille maakaitseüksusesse soovitakse kuuluda.

Maakaitseüksustesse määramised tehakse detsembrikuu jooksul ning sellest teavitatakse läbi www.kaitsevaeteenistus.ee keskkonna.

Need reservväelased, kes ei anna teada oma teenistuspiirkonna eelistusest, määratakse üksustesse vajaduspõhiselt.