T, 7.02.2023

Pärandniidud – põllumajandusmaa haruldane ja hääbuv kroonijuveel

Järva Teataja
Pärandniidud – põllumajandusmaa haruldane ja hääbuv kroonijuveel
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Kaitsealadel asuvate pärandniitude taastamiseks vajalike tööde tarvis pakub keskkonnaamet rahalist tuge.
Kaitsealadel asuvate pärandniitude taastamiseks vajalike tööde tarvis pakub keskkonnaamet rahalist tuge. Foto: Maa-amet

Poollooduslik niit on inimese ja metsiku looduse käepigistus. Ühelt poolt on tegemist majandatava maaga, teisalt elavad seal liigid, kes vajavad avarat ja looduslähedast maastikku.

Poollooduslikud ökosüsteemid on tekkinud ja eksisteerivad vaid tänu inimtegevusele. Seetõttu on nad väga tundlikud erinevatele majandamisvõtetele ning kaovad, kui majandamine lõpetada. Sajandeid inimese hooldatud niidud on muutunud poollooduslikeks ehk pärandniitudeks.

Pärandniitude sekka kuulub mitu erinevat tüüpi niite – loopealsed ehk alvarid, aruniidud, lamminiidud ehk luhad, soostunud niidud, puisniidud ja karjamaad ning rannaniidud. Selliste niitude säilitamine tagab, et ka põllumajandusmaal oleks pelgupaik looduslikele liikidele ning keskkond püsiks mitmekesine. Võrreldes eelmise sajandiga on Eestis alles vaid 7,2% pärandniitudest.

Miks on pärandniidud tähtsad ja mis saab nendest tulevikus, sellest kirjutab maablogis Maaeluministeeriumi põllumajandus- ja maaelupoliitika valdkonna peaspetsialist Rufus Trepp.

Märksõnad
Tagasi üles