Arstid: teadlikkus aitab vähendada 2. tüüpi diabeeti haigestumise riske ja hoida kontrolli all juba väljakujunenud haigust

Diabeetik peab regulaarselt külastama oma arsti või diabeediõde. Foto: Marko Saarm

Täna, rahvusvahelisel diabeedipäeval, rõhutavad arstid, kui oluline on teadvustada diabeeti haigestumise riske. Diabeet on sage raske haigus, mille esinemissagedus pidevalt suureneb. Rahvusvahelise Diabeediföderatsiooni hinnangutel põdes Eestis 2020. aastal 2. tüüpi diabeeti 6,2% täiskasvanud inimestest ehk iga 11. täiskasvanu.

Tabasalu perearstikeskuse perearst Piret Rospu selgitab, et kuigi diabeeti ei ole alati võimalik ennetada, saab tervislike eluviisidega haigestumise riski kindlasti vähendada. Samavõrd oluline on 2. tüüpi diabeeti haigestudes vältida tüsistuste väljakujunemist just tervisliku toiduvaliku ja regulaarsete treeningutega. „Oluline on piisav füüsiline koormus, normaalne kehakaal, õige toidurežiim ja stressi ohjamine,“ loetles dr Rospu peamist, mida silmas pidada.

Kuna treeninguid on lihtsam alustada ja järjepidevust hoida sõbraga koos, on loodud internetileht konnimekoos.ee, kus julgustatakse leidma enda jaoks sobiv grupp. Füüsiline koormus kulutab energiat ja veresuhkru tase langeb. Lihastöö aitab normaliseerida kaalu, langetada vererõhku ja kolesteroolitaset veres, see kõik pidurdab diabeedi tüsistuste teket.

2. tüüpi diabeeti haigestumise risk on suurem nendel, kes on üle 40 aasta vanad, kelle lähisugulastel on diagnoositud diabeet, ülekaal ja/või kõhupiirkonna rasvumine, samuti kõrgenenud vererõhk ja kolesteroolitase. Naistel, kes on põdenud rasedusdiabeeti, on hilisemas elus suurem 2. tüüpi diabeedi kujunemise tõenäosus ning nad peaksid edaspidi oma veresuhkrut kontrollima vähemalt iga kolme aasta tagant.

Ida-Tallinna Keskhaigla endokrinoloog dr. Kristina Isand peab oluliseks elustiili. „2. tüüpi diabeeti haigestumise ja tüsistuste kujunemise tõenäosust aitavad vähendada tervislikud eluviisid: piisav füüsiline koormus, normaalne kehakaal, õige toidurežiim ja stressi ohjamine.“ Ta toob välja, et liikumist võiks võtta kui igapäevast võimalust, mitte kohustust. „Liikumisel on loendamatult palju kasulikke toimeid: veresuhkru langus, kehakaalu normaliseerumine, vererõhu langus, kolesteroolitaseme langus, tuju paranemine,“ selgitas dr Isand.

Euroopas on iga kolmas diabeediga patsient ilma diabeedi diagnoosita ehk teisisõnu need patsiendid ei tea, et neil on diabeet. Mida nooremas eas haigestub inimene diabeeti, seda suurem on oht, et elu jooksul kujunevad välja diabeedi tüsistused. Oluline on 2. tüüpi diabeet õigeaegselt üles leida, et elustiilimuutuste ja vajadusel ravimitega veresuhkru taset püsivalt hästi kontrollida. Õigeaegne ravi aitab vähendada südame-veresoonkonnakahjustuse kujunemist ja edasi lükata tüsistuste teket.