Järvamaa laulu- ja tantsupidu "Hingesugulane" pühendub inimestele ja kodukohale

Foto: Riina Varol

Järvamaa laulu- ja tantsupeo "Hingesugulane" kunstiline juht ja tantsupeo kontserdi lavastaja Kätlin Merisalu on läbi ja lõhki rahvatantsija, kes läbi erinevate rollide tantsupidudel (tantsija, saatja, juhendaja, nurgajuht, assistent) jõuab peagi kahe suure verstapostini - mai lõpus jõuab Paide Kesklinna staadionil tema juhtimisel publikuni maakonna tantsupidu ning juba suvel on tal oluline roll noorte tantsupeol.

Järvamaa suurpeole on oodata ligi 3000 lauljat-tantsijat, peoni on jäänud pool aastat. Millised on Kätlini mõtted ja ootused tulevase maakonnapeo valguses, loe järgnevast intervjuust. 

Kuidas võtsid vastu ettepaneku hakata uuesti “Hingesugulast” korraldama pärast seda, kui 2020. aastal samanimeline pidu pidamata jäi?

Minu jaoks tuli ettepanek suure üllatusena, sest olime koos Marika Kuusikuga sellega leppinud, et pärast kaht aastat erinevate takistustega rinda pistmist elab idee edasi vaid meie südametes ning ei jõua teostuseni.

Kuidas teil Marikaga koostöö algas?

Koostöö Marika Kuusikuga on olnud minu jaoks elu loomulik käik. Esimene kokkupuude oli aastatel 2005-2007, kui tantsisin Marika juhendamisel Paide Ühisgümnaasiumi noorte segarühmas. Vahepeal viisid eluteed meid lahku, kuid aastal 2011 sain temalt telefonikõne koos pakkumisega hakata juhendama 1. klassi vahvaid rahvatantsijaid. Võtsin pakkumise vastu ja nii sai alguse minu teekond rahvatantsujuhina. Koostööd erinevate projektide raames oleme teinud sellest ajast alates.

Kui palju “Hingesugulast” muudate võrreldes kahe aasta taguse ideega?

Kahe aastaga on küll palju muutunud, kuid “Hingesugulase” põhiolemus ja -idee on püsinud muutumatuna. Seoses 2023. aastal toimuva noorte laulu- ja tantsupeoga “Püha on maa”, oleme teinud aga muudatusi nii laulu- kui ka tantsupeo repertuaaris, et luua sild kahe peo vahel.

Milles seisneb sinu jaoks “Hingesugulase” põhifookus?

Minu jaoks on “Hingesugulasel” kaks fookust: inimesed ning kodukoht. Mida aasta edasi, seda olulisemale kohale on minu elus tõusnud inimesed, kes mind ümbritsevad ning kodukoht, kus ma elan.

Oled hinnatud rahvatantsujuht. Mida sinu pagasile annab juurde “Hingesugulase” korraldamine?

See tähendab mulle väga palju, sest see on võimalus rikastada oma kodukoha kultuurimaastikku ning jätta oma jälg Järvamaa laulu- ja tantsupidude ajalukku koos inimesega, kes on minu jaoks minu hingesugulane.

Kui palju saad peol oma unistusi või ideid ellu viia?

Selle peo kontekstis juba täitub minu suur unistus, milleks on panustada oma kodumaakonna kultuuripärandi ja inimeste hoidmisesse ning väärtustamisesse. Samuti on mul võimalik teostada oma ideid ja mõtteid lavastajana, luues jooniseid ja läbi nende anda edasi “Hingesugulase” põhisõnumit.

Mis on sinu lemmik rahvatants?

Südamelähedane on Niina ja Alfred Raadiku poolt loodud tants “Soovide valss”, mida tantsisin ise viimasel koolipäeval Paide ühisgümnaasiumis ning mida mul on vilistlasena olnud suur au õpetada mitmeid aastaid koolilõpetajatele. Mul on hea meel näha, et traditsioon jätkub Hillar Hanssoo põhikoolis ja kevadel oleme taas lõpetajatega ühiselt tantsusaalis. Olulisel kohal minu enda jaoks on 2017. aastal rahvatantsurühmale Loomisel loodud tants “Teineteisele”, mis on minu ja rühmavahelise sünergia tulemus. Läbi aastate ongi just mu tantsijad olnud minu suurimad inspiratsiooni- ja motivatsiooniallikad, kes ei ole lakanud minusse uskumast ning on mind toetanud rahvatantsujuhiks kujunemise teekonnal. Tantsijana on mulle sügava mulje jätnud Maido Saare tants “Puudutus”, mida hing ihkab veel kord peale pikki aastaid tantsida.

Kuidas on sul lugu laulmisega, laulupeol oled ka käinud?

Tantsimine on mulle lapsepõlvest saati olnud südamelähedasem kui laulmine. Olen küll lauljatega üheskoos laulukaare all seisnud, kuid oma lauluhäält ei ole kõigi nende aastate jooksul õnnestunud valla päästa. Laulupidudel olen pigem see inimene, kes laotab publiku seas maha oma piknikuteki ning naudib iga laulu suurepäraste lauljate esituses. Nii mõnigi laul on oma võimsuses kananaha ihule toonud.

Mis on olnud kõige eredam tantsupeo kogemus?

Olen olnud tantsupidudel väga erinevates rollides - tantsija, saatja, juhendaja, nurgajuht, assistent. Iga kogemus, mis on saadud tantsupeolt, toob mulle naeratuse näole, mistõttu on raske midagi konkreetset välja tuua.

Mis peab kindlasti ühel heal tantsupeol olema?

Tantsurõõmust pakatavad tantsijad, särasilmsed juhendajad, inspireeriv meeskond ja jõukohane repertuaar. Hea tantsupidu peab jutustama lugu, mis viib pealtvaataja rännakule ning mida jutustades tunneb tantsija oma seotust tervikuga.

Mille poolest tuleb 2023. aasta laulu- ja tantsupidu eriline?

Järvamaa laulu- ja tantsupeo “Hingesugulase” muudab eriliseks võimalus kaasata peo protsessi inimesi, kes omavad sidet Järvamaa või Järvamaa inimestega.