:format(webp)/nginx/o/2022/09/28/14861887t1h749b.jpg)
Viimase aja karmid muutused maailmas on meid sundinud aina rohkem mõtlema sellele, mis saab siis kui hädaolukord tabab mind ennast või minu pere. Oma kodus kriisideks valmistumise küsimused saavad vastuseid Päästeameti korraldatavas infotunnis „Ole valmis!“
Järvamaa infotund toimub 16. novembril kl 17.30-19.30 Paide päästekomando suures saalis. Infotund on osalejatele tasuta ja vastu võetakse kõik huvilised.
Koos elanikega arutame teemadel: Kuidas mõjutab elektrikatkestus pere toimetulekut; kuidas saan joogivett, kui kraanist vett ei tule, või sooja, kui tsentraalne soojusvarustus katkeb; missuguseid varusid tuleks koduses majapidamises hoida ning kuna ja kuidas on vaja evakuatsiooniks valmistuda; kes on kriisis rohkem hädas – kas kortermaja või eramaja elanik?
Infopäev valmib koostöös päästeameti, naiskodukaitse ja politsei- ja piirivalveameti spetsialistidega. Iga infotunni järel loositakse osalejate vahel välja ühe inimese kriisiaja nädalane toiduvaru (väärtuses 160 eurot) ning kriisiks valmistumise info lähedastele jagamiseks saab kaasa õpetlikku infomaterjali. (JT)
HAKKAMASAAMINE KRIISIOLUKORRAS
Viimasel ajal on palju juttu olnud kriisiolukorras toimetulekust. Siiani on inimesed suhtunud päästeameti soovitustesse üsna ükskõikselt ega ole üles näidanud initsiatiivi oma kriisiks valmisolekut suurendada, kirjutab Lääne päästekeskuse ennetusbüroo ennetuspartner Teele Vespere.
/nginx/o/2022/09/29/14864424t1h71fe.jpg)
Kriisiolukord tuleb enamasti ootamatult: sügistorm, järsk temperatuurimuutus, rohke lumesadu, üleujutus on vaid mõni olukord, mis võib igapäevase turvalise eluolu sassi lüüa.
Nii juhtus näiteks 2019. aasta sügistormi ajal, kui Lääne- ja Lõuna-Eestis möllanud maru tõttu jäi terve Võru linn elektrita ja katkes ka veevarustus. Seepärast tasuks läbi mõelda oma pere seisukohalt tähtsaim – kas kodu on kriisiolukorraks valmis?
Kui riik ja kohalik omavalitsus keskenduvad raskel hetkel elutähtsate teenuste, toasooja, elektri, vee ja kanalisatsiooni võimekuse tagamisele, siis tavakodanikuna tuleb meil hoolitseda enda ja oma lähedaste eest. Piisava ettevalmistusega suudab iga pere oma varudega hakkama saada nädala jagu, mis annab võimaluse riigil tegelda hetkeolukorrast lähtuvalt teemadega, mis mõjutavad suuremat hulka inimesi.
Mida siis ikkagi on vaja, et seitse päeva iseseisvalt toime tulla? Olulisemad on loomulikult toit, vesi ja ravimid. Lähtuvalt pere suurusest võiks kodus olla vähemalt nädala jagu pikaajalise säilivusajaga toiduvarusid, toidu soojendamiseks matkapliit või priimus, piisavas koguses vett (ööpäevas kolm liitrit inimese kohta) ning esmaabivahendite komplekt, mis sisaldab ka regulaarselt tarvitatavad ravimeid.
Esmavajaduste kõrval hakkame meie kliimavöötmes üsna ruttu tundma puudust toasoojast ja valgusallikatest. Selleks tuleks kodus läbi mõelda kütmise varuvõimalused – elektriga töötava küttesüsteemi kõrval oleks lahenduseks tahkeküttel või muul kütusel töötav kütteseade.
/nginx/o/2022/10/07/14883430t1hce38.png)
Valgusallikatest ohutuimad on töökorras tasku- ja pealambid, kuid küünlad koos tikkudega on olemas pea igas kodus. Viimaste puhul tuleb lihtsalt jälgida kasutusohutust. Õuetingimustes on hea valik (tormi)laternad ja solarvalgustid. Võimaluse korral võiks majapidamisse muretseda generaatori, mis pikema elektrikatkestuse puhul aitab hoida valguse toas ning võimaldab sooja saamiseks sisse lülitada elektriradiaatori või soojuspumba.
Kui katlamajad suudavad tagada soojuse kortermajani, siis probleemiks saab selle jõudmine igasse korterisse. Lahendus on soojasõlme lihtne ümberehitus, mille tulemusel saaks seda elektrikatkestuse korral töös hoida generaatoriga.
Lisaks eelnevale on oluline olla kursis teadaannete ja uudistega ning käituda vastavalt juhistele. Siinkohal on abiks patareitoitel raadio. Selleks et telefon püsiks võimalikult kaua töös, tasub kodus hoida alati täis laetud akupanku. (JT)
/nginx/o/2020/02/06/12918891t1ha8ed.png)