Eesti jalgrattamuuseum avab uksed ja kutsub konverentsile

Järva Teataja
Copy
Väätsal asuv Eesti jalgrattamuuseum. Foto on illustreeriv.
Väätsal asuv Eesti jalgrattamuuseum. Foto on illustreeriv. Foto: Kuido Saarpuu

Kas teate, et Paidest pärit noormees on käivitanud Venemaa Keisririigi mootorrattatööstuse, autotööstuse ja lennukitööstuse ning olnud üks Venemaa Keisririigi suuremaid jalgrattavalmistajaid?

Eesti jalgrattamuuseum korraldab 26. novembril oma traditsioonilise jalgratta-ajaloo konverentsi, mis on järjekorras juba kaheksas. Seekordne konverents on pühendatud Paidest pärit Julius Möllerile (Juli Mellerile), kes asutas 1893. aastal Moskvas suures jalgrattatehase ning kellest sai hiljem Venemaa mootorrattatööstuse, autotööstuse ning ka Venemaa lennukitööstuse rajaja. Tema valmistatud DUXi jalgrattad, Moto-Reve-DUX mootorrattad, De Dion Bouton ja DUX autod ning DUXi õmblusmasinad olid levinud üle kogu tollase Venemaa Impeeriumi. DUXi lennukid olid Venemaal ühed esimesed ja moodustasid Esimese maailmasõja ajal valdava enamiku Venemaa keiserliku armee lennukipargist.

Konverentsi ettekannetega alustatakse kell 12. Valdo Praust Eesti jalgrattamuuseumist räägib Julius Mölleri (Juli Melleri) ja DUXi tehase toodangust - jalgrattad, mootorrattad, autod, lennukid, õmblusmasinad jms. Anne Räpp tutvustab Möllerite perekonnaajalugu. Rainer Eidemiller teeb ülevaate Möllerite Paide linnamajast (mis on kaasajal juhuslikult Paides tegutseva Wittensteini Tegevusmuuseumi naabermaja).

Ühes konverentsiga toimub Eesti Jalgrattamuuseumis ka avatud uste päev - kella 11-18 on jalgrattamuuseumi uksed kõigile soovijaile tasuta avatud. Konverentsi toetab Eesti Kultuurkapital, konverents ja avatud uste päev toimuvad kodanikuühiskonna Kogukonnanädala raames.

Eesti Jalgrattamuuseum on Järvamaal Väätsal (Pikk 9) tegutsev eramuuseum, mille missiooniks on jalgratta-ajaloo uurimine ja tutvustamine Eesti vaates. Muuseumi seitsmes saalis on eksponeeritud üle 160 ajaloolise jalgratta alates aegade hämarusest kuni 1990. aastateni. Eriline rõhk on muuseumis pandud 1920.-30. aastate jalgratastele ja iseäranis Eesti tollasele jalgrattatööstusele. Ajaloolistele jalgratastele lisaks on väljas hulk muud ajaloolist väiketehnikat - grammofone, raadiod, telefone, kirjutusmasinaid, õmblusmasinaid jm Teise maailmasõja eelsest ajast.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles