Sel nädalal sõlmiti Šveitsi-Eesti koostööprogrammi raamkokkulepe, mille kohaselt panustab Šveits Eesti elu edendamisse ligikaudu 27 miljonit eurot. Raamkokkuleppe alusel töötatakse välja kaks programmi, millest esimene on suunatud sotsiaalse kaasatuse edendamisele ning teise abil toetatakse bioloogilise mitmekesisuse edendamist.
Šveitsi-Eesti koostööprogramm hoogustab Eesti elu 27 miljoniga
Sõda on sundinud Ukrainast põgenema miljonid inimesed. Rahandusminister Annely Akkermanni sõnul peame tegelema nende ühiskonda lõimimisega. „Eesti keele õppimine on lõimumisel üks olulistest võtmeteguritest. Eestikeelne haridus peab olema kättesaadav kõigile, see on oluline alustala,“ selgitas rahandusminister Akkermann lisades, et sõjast tingitud energiakriisis ja inflatsioonikeerises, ei saa kalduda kõrvale ka kliimaleppe eesmärkidest ja bioloogilise mitmekesisuse kaitsest. „Šveitsi tugi Eestile neis küsimustes on olulisem kui pelgalt rahaeraldus- meil on ühised arusaamised ja huvid riikide ees seisvate probleemide lahendustest.“
Kahepoolselt allkirjastatud koostööprogrammi raamkokkuleppes on kirjeldatud kaks fookust: sotsiaalse kaasatuse teemadeks eraldatakse 19,2 miljonit ja bioloogilise mitmekesisuse edendamiseks 7,2 miljonit eurot.
Šveitsi suursaadik Martin Michelet sõnas, et Eesti-Šveitsi koostööprogrammi teise toetuse rakendamise raamkokkulepe märgib olulist verstaposti kahe riigi viljakas koostöös. „Eesti ja Šveitsi edasised koostöövõimalused on väga suured ja me õpime teineteiselt palju. Teine toetusvoor märgib kahepoolse koostöö tõhustamisel uue etapi algust ning annab hea tõuke edasisesteks ühistegevusteks,“ sõnas Michelet dialoogi olulisust rõhutades.
Sotsiaalse kaasatuse programmi põhirõhk on lõimumisel ning selle raames keskendutakse ka Ukraina sõjapõgenikele, kellele luuakse paremad võimalused kohalikus ühiskonnaelus osalemiseks. Programmi eelarve jaotub nelja ministeeriumi vahel ja selle peavastutajaks on Kultuuriministeerium.
Kultuuriministeeriumi toetusmeetmeks on lõimumisteenuste loomine, mille tarbeks eraldatakse 7 miljonit eurot. Sotsiaalministeerium saab toetust sotsiaal- ja lastekaitse arendustegevusteks 6 miljonit eurot. Haridus- ja Teadusministeeriumile eraldatakse lepingu järgi 5,2 miljonit eurot, et näiteks korraldada täiendõpet Ukrainast tulnud haridus- ja tervisehoiutöötajatele. Kodanikuühiskonna tugevdamiseks arendatakse sotsiaalset ettevõtlust 1 miljoni euroga ja selle koordineerimine läheb Siseministeeriumile.
Bioloogilise mitmekesisuse programmis on eesmärgiks süstematiseerida keskkonnaalaseid andmebaase ja parandada kaitse korraldamise tulemuslikkust, et hõlbustada valdkonna tööd ja omada paremat ülevaadet nii kehtivatest piirangualadest kui kaitsmist vajavatest piirkondadest. Programmi juhib Keskkonnaministeerium.
Koostööprogrammide rakendamiseks sõlmitakse täpsemad programmilepingud ning konkreetsed tegevused töötatakse välja järgmises etapis, kui toimuvad programmilepingute läbirääkimised.
Alates 2007. aastast on Šveitsi konföderatsioon toetanud Euroopa Liidu EL13 liikmesriike. Perioodiks 2022-2029 plaanib Šveits eraldada EL13 riikidele kokku 1,1 miljardit šveitsi franki ja täiendavalt 200 miljonit franki lõimumisprojektidele kõikides Euroopa Liidu liikmesriikides. Toetavad valdkonnad ja programmide täpne sisu lepiti kokku kahepoolsetel läbirääkimistel ja toetuseid saab kasutada 2027. aastani. Riikliku kaasfinantseeringu jaoks on planeeritud 5,9 miljonit eurot, täpne summa oleneb meetmest ja jääb vahemikku kuni 40%.