Tartu Ülikooli loodusteadlased on maailmas endiselt mõjukad

Tartu Ülikooli peahoone Foto: Ragnar Peets

Teabeettevõte Clarivate Analytics avaldas maailma enim viidatud teadlaste 2022. aasta ülevaate, kuhu kuulub kaks Tartu Ülikooli loodusteadlast. 6938 mõjukast teadlasest koosnevasse nimekirja pääses kokku neli Eesti teadusasutuste esindajat.

Clarivate Analyticsi pingeritta jõudsid Tartu Ülikooli molekulaarse ökoloogia kaasprofessor Mohammad Bahram ja mükoriisauuringute professor Leho Tedersoo, kes mõlemad töötavad ökoloogia ja maateaduste instituudis.

Leho Tedersoo ja Mohammad Bahram teevad üheskoos teadustööd mulla mikrobioloogia ja elurikkuse valdkonnas, töötades välja uusi molekulaarse määramise meetodeid. Bahrami teadustöö keskmes on bakterid ja arhed, nende genoomid ning funktsionaalsus. Tedersoo on keskendunud rohkem seentele ja globaalse biogeograafia aspektidele. Oma töödes uurivad nad kliimamuutuste ja maakasutuse muutuste ning looduslike protsesside mõju mullaorganismidele. Nad selgitavad välja, kuidas mullaressursse kliimamuutuste ajal säästlikult kasutada, ning pakuvad keskkonnahoidlikke lahendusi maakasutuse muutusteks ja elurikkuse väärtustamiseks.

Tedersoo ja Bahram on avaldanud teadusartikleid mullamikroobide globaalse leviku ning funktsioneerimise teemadel ka ajakirjades Nature ja Science. Mõlemad Tartu Ülikooli teadlased on Clarivate Analyticsi nimekirja kuulunud ka varasematel aastatel, mis näitab nende teadustöö üleilmset tähtsust ja nende kuulumist maailma tippude sekka.

„Teadusartikli viidatavus on oluline mõõdik, mis näitab teadlase töö rahvusvahelist mõjukust. Mida rohkem on teised teadlased mõnele artiklile viidanud, seda laiemat mõju on konkreetne teadustöö uute teadmiste edasiarendamisele avaldanud,“ selgitas Tartu Ülikooli teadus- ja arendustegevuse analüütik Kalmer Lauk.

Maailma ühel suurimal teadusandmebaasil Web of Science põhinevasse Clarivate Analyticsi tänavusse ülevaatesse pääses viimase üheteistkümne aasta (2011–2021) 6938 mõjukamat teadlast. Ülevaate koostajad võtavad aluseks Web of Science’i analüüsitööriista Essential Science Indicator (ESI) andmed, kuhu on koondatud 1% maailma enim viidatud publikatsioonidest. Teadlaste publikatsioonid on ESI-s jaotatud 21 valdkonda.

Ülevaate jaoks ei analüüsitud siiski kõiki enim viidatud publikatsioonide hulka jõudnud artikleid. „Arvesse läksid ainult need, mille autorid ei esindanud rohkem kui 30 institutsiooni. Sellise piirangu eesmärk on vältida olukorda, kus rahvusvaheliste kontsernide (nt CERN-i) ühispublikatsioonid, mille autorite arv võib ulatuda sadadesse, ajaks üldise pildi tasakaalust välja,“ selgitas Lauk. Ülevaate koostamiseks kontrolliti ja puhastati ESI andmeid. Puhastatud andmete põhjal määrati igale valdkonnale lävend, kui palju teadlasi sellest valdkonnast nimekirja jõuab, ning nimekirja jõudnud teadlasi hinnati nende enim viidatud publikatsioonide arvu põhjal.

Võrreldes möödunud aastaga on ülevaates vähem Tartu Ülikooli teadlasi. Laugu sõnul peituvad selle põhjused ilmselt statistikas ja neid on keeruline hinnata. „Võib näiteks olla, et teadlaste viidatavuselt edukas aasta on jäänud analüüsist välja ja uued publikatsioonid pole jõudnud piisavalt viiteid koguda, või on valdkondlikud lävendid mingil põhjusel kerkinud ja nende ületamine muutunud keerulisemaks. Selliste ülevaadete ja näitajate puhul on kõikumised täiesti tavalised. Lisaks on alati võimalus, et meie teadlaste publikatsioonid ei jõua lihtsalt enam sellisele ülikõrgele mõjukuse tasemele,“ märkis Lauk.

Tutvu Clarivate Analyticsi edetabeliga. Eestist kuuluvad nimekirja veel Eesti Maaülikooli taimekasvatuse ja taimebioloogia õppetooli professor, akadeemik Ülo Niinemets ning Tallinna Tehnikaülikooli turunduse valdkonna kaasatud professor Linda Hollebeek.