Tagasi Ukrainasse kippuvaid sõjapõgenikke ootab korter, kus pole enam kööki ega elutuba

Irina Stepanova (vasakult), Oksana Jefimenko ja nende kass Njuša Türi kodus. Foto: Gerli Räni

24. veebruaril algas Ukrainas sõda, mille lõppu ei oska keegi ennustada. Vaenuaja tagajärjel on tuhanded ukrainlased otsinud peavarju teistest riikidest. Uue eluaseme otsinguga Eestis algas ka Oksana Jefimenko, tema tütre Irina Stepanova ja nende kassi Njuša teekond. Nüüd on mõlemad leidnud endale korteri Türil ja töö­koha Paides. Nad saavad küll Eestis hästi hakkama, kuid nende mõtted on iga päev kodukoha Ukraina küljes.

Päeval, mil sõda algas, olid ema ja tütar teel haiglasse, sest Oksana ema vajas ravi. «Alguses ei saanud me midagi aru, kuid vend saatis mulle sõnumi, kas ma tean, et sõda on alanud. Kui jõudsime Kramatorski linna, kus oli haigla, siis oli juba kuulda, et lennujaama pommitatakse,» meenutas Oksana.

Nende puhul jäi sõda esialgu tagaplaanile, sest ema ja vanaema vajas haiglaravi ja lähedaste tuge. Kahjuks lahkus Oksana ema 22. märtsil ja sõja eest pääsemine oli nüüd neil esikohal.