Eesti kahe tervishoiukõrgkooli ühisistungil arutati tervishoiualase hariduse olukorda täna ning kõrgkoolide ja tööandjate ootusi tulevikus. Lisaks kahe kõrgkooli nõunike kogule ja rektoraadi liikmetele osalesid istungil ka esindajad Haridus- ja Teadusministeeriumist ning Sotsiaalministeeriumist. Istungi läbivaks teemaks oli kõrgkoolide rahastamine.
Kohtumisel leiti, et tervishoiukõrgkoolide senine rahastamine on ebapiisav täitmaks tervishoiu valdkonna vajadusi spetsialistide koolitamisel. Kuigi Haridus- ja Teadusministeerium on viimastel aastatel konsensuslepingust* tulenevalt oluliselt panustanud tervishoiukõrgkoolide rahastamisse, on paraku jäänud püsima rahastamisreformist tulenev madal rahastus üliõpilase kohta. Statistika põhjal on tervishoiukõrgkoolide rahastamine üliõpilase kohta teiste kõrgkoolidega võrreldes madalaim ning ainuõige oleks tõsta tervishoiukõrgkoolide tegevustoetuse üliõpilase kohta vähemalt kõrgkoolide keskmisele tasemele.
Samuti tõdeti, et rakenduskõrgkoolidel on õppejõu kohta üldjuhul rohkem üliõpilasi kui ülikoolidel, tulemusnäitajate parandamiseks oleks vaja kaasata täiendavat inimressurssi ning võimaldada motiveerivat ja konkurentsivõimelist palka.
Korrigeerima peaks ka kõrgkoolide pakutava kutsehariduse rahastamist, mis praegu ei arvesta haldamiskulude finantseerimist, samas kui kutsehariduse õppekava ühe aasta kulu on sarnane õe õppekava kuludega. Kõrgkoolidel kaasnevad ka kutsehariduse õppe läbiviimisel hoone, inventari, õppeseadmete ja tugiteenustega seotud kulud, samuti kasutatakse simulatsioonikeskkonda. Seetõttu peaks kõrgkoolide finantseerimisse ennistama kutsehariduse halduskomponendi, vastasel juhul tuleb kõrgkoolidel õpetamise mahtu vähendada, sest kõrghariduse tegevustoetusest pole võimalik kutsehariduse kulusid finantseerida.
Tartu Tervishoiu Kõrgkooli nõunike kogu esimees Priit Tampere sõnas kohtumise kokkuvõtteks, et nüüd on tervishoiukõrgkoolidel ning ministeeriumidel arutamist ja kokkuleppimist, kuidas koolitustellimuse ning finantseerimisega parimal viisil edasi minna. „Meile tööandjatena on edasiviiv kokkulepe väga oluline, eriti arvestades, et tervishoiutöötajad on elutähtsa teenuse osutajad,“ lisas ta.