Maaülikooli teadlane: taimsed lihaalternatiivid ei ole originaaliga samaväärsed

Kristi Kerner Foto: Vallo Kruuser

Maaülikooli Toiduteaduse ja toiduainete tehnoloogia õppejõu Kristi Kerneri sõnul on tervisele kõige kasulikum tasakaalustatud segatoitumine, mis tähendab, et inimene peab vajalike toitainete saamiseks sööma mõõdukas koguses kvaliteetset liha. Nõo Lihatööstuse nõukogu esimehe Simmo Kruustüki sõnul ei ole seetõttu mõistlik süüa olematu toiteväärtusega lihamassist valmistatud tooteid.

„Minu üleskutse on vähem süüa, aga see-eest tervislikult ja kvaliteetseid tooteid,“ ütles Kruustük. Tema sõnul ei ole lihamassi söömine inimesele ohtlik, aga sellel pole ka toiteväärtust, sest sisuliselt on see saadud mehaaniliselt töödeldud kontidest. Mitmed tootjad lisavad seda lihapallidesse, pihvidesse, keeduvorsti, viineritesse, sardellidesse, poolsuitsuvorsti.

„Soovitan inimestel lugeda tootesilte, et kas ostetav lihatoode ka tegelikult sisaldab liha ja verivorst verd,“ rääkis Kruustük.

Toidutootja sõnul on murettekitav tendents, et üha rohkem lapsi ei söö koolis liha, kuna see ei ole sõprade seas trendikas.

Kristi Kerner tõdes, et liha kohta levitatakse hästi palju valeinformatsiooni, et selle söömine teeb paksuks, liha sisaldab kahjulikke aineid, on ebaeetiline ja keskkonnakahjulik tegevus.

„Täiesti vale on väide, et liha teeb paksuks. Liha ei ole kahjulik toiduaine, ebatervislik on seda süüa liiga suurtes kogustes ja valesti töödelduna, näiteks kõrbenuna. Seega tuleks pöörata tähelepanu kogustele ja valmistusviisile,“ selgitas teadlane. Tema sõnul on ebatervislikud näiteks kartulikrõpsud, mis on sealihast keskmiselt kaks korda rasvasemad ja samas sisaldavad kolm korda vähem valke.

Kerneri sõnul ei vasta tõele ka väide, et inimene saab liha süües erinevaid kahjulikke aineid või mikroobe. Eesti on Euroopa Liidu liige, kus on seadustega sätestatud meetmed, kuidas tuleb liha ohutult käidelda ja toota. Näiteks on keelatud hormoonide söötmine põllumajandusloomadele ning antibiootikume ei kasutata profülaktikaks vaid ainult raviks.

Liha söömise suhtes negatiivselt meelestatud huvigrupid väidavad, et loomakasvatajad kohtlevad loomi halvasti. Tegelikult midagi sellist Kerneri sõnul ei toimu, sest ka loomapidamise nõuded on seaduste ja määrustega täpselt reglementeeritud. Samamoodi on kehtestatud ranged nõuded tapamajadele, et kogu protsess toimuks võimalikult humaanselt. Seda kõike kontrollib riiklik järelevalve.

„Nii Tervise Arengu Instituut, toitumisnõustajad kui ka kõikide teiste riikide toitumissoovitused ütlevad, et inimese tervisele on kõige parem tasakaalustatud toitumine. Tasakaalustatud tähendab seda, et meie toidumenüü sisaldab ka liha,“ rääkis Kerner.

Teadlase sõnul vajab meie organism valku ning liha on väga kõrge bioväärtusega toiduvalguallikas. Erinevate maade toidupüramiidides ja toitumissoovitustes on välja toodud, et liha on meie toidulaual oluline.

„Väär on esitada küsimus, kas me peaksime sööma liha, vaid tuleks küsida, kui palju me peaksime sööma liha? Mõistlik lihakogus on kaks kuni kolm korda nädalas 50-125 grammi päevas. Põhjamaades soovitatakse veelgi rohkem liha süüa, kuni 500 grammi nädalas,“ ütles Kerner.

Miks siis liha on meie tervisele oluline? Liha varustab inimorganismi mitmete oluliste toitainetega.

„Inimese valguvajadus on suur – 60-100 grammi päevas. Inimene omastab loomset valku taimsest palju paremini. Sealt saame asendamatuid aminohappeid, mida meie organism ei ole võimeline ise sünteesima,“ selgitas ta.

Paljudes lääneriikides on juba näha, et inimestel on tekkinud lihast loobumise tõttu raua puudus. Kerneri sõnul võib Hollandi näitel väita, et see mõjutab otseselt laste kasvu. Kasvava lapse arengus on ülioluline ka tauriin, mida ei leidu taimses toidus.

Mitmetest uuringutest ilmneb, et ameeriklased põevad senisest rohkem aneemiat ehk kehvveresust.

Tagajärjeks on see, et kui me liha ei söö, siis lisaks erinevate mineraalainete (raud, kaltsium, fosfor) puudusele, ei saa me toidust kätte Oomega-3 rasvhappeid ja B12 vitamiini. Viimast sünteesivad mäletsejate maos elavad mikroobid.

Viimasel ajal on tulnud turule taimsed lihaalternatiivid.

„Neid valmistatakse kaerast, sojast või millest iganes, kuid need ei saa kunagi olema originaaliga samaväärsed. Selliseid asendustooteid tuleb erinevate lisanditega meeletult rikastada, et saada sama väärtusega toode nagu liha. Seetõttu tuleks küsida, kas nende tootmise ökoloogiline jalajälg on ikka võrreldav loomade kasvatamise ja lihatoodete valmistamisega,“ selgitas Kerner.

Küsimust tekitab ka nende tervislikkus, sest tegemist on liigselt töödeldud toodetega. Neid valmistatakse kõrgel temperatuuril ja rõhul, mis tähendab, et ka taimsetes lihaalternatiivides võib leiduda vähki tekitavaid kantserogeenseid ühendeid, mida sisaldab kõrbenud liha. Lisaks sisaldavad need allergeene, rohkelt maitse ja värvi lisandeid jm koostisosi.