Aeg minna teisest sambast pensionile, disaini oma pension ise

Pensionär. Foto on illustreeriv. Foto: Tairo Lutter / Postimees

Teisest sambast võib pensionile jääda viis aastat varem kui seda näeb ette ametlik pensionivanus ehk riiklik vanaduspensioniiga. 

Riiklik vanaduspensioniiga tõuseb aasta-aastalt ja samamoodi nihkub ka teise samba pensioniiga. Aastaks 2026 jõuab vanaduspensioniiga 65. eluaastani ja hakkab seejärel tõusma vastavalt eluea pikenemisele, seni määrab vanaduspensioniea sünniaasta, vt täpsemalt siit.

Rahandusministeeriumi finantsteenuste poliitika osakonna nõunik Kertu Fedotov kirjutab rahandusministeeriumi blogis, et nii on võimalus teisest sambast pensionile jääda praegu kõigil sambaga liitunuil, kel on vanust 60 aastat või rohkem. Muidugi ei ole kohustust pensionile jääda, kui vanus kukub. Pensionile minekut võib edasi lükata nii kaua kui soovi ja võimalust on, raha kogumist jätkata ja nii oma pensionit suurendada. Sama kogutud summa juures tähendaks teisest sambast tähtajalisele pensionile jäämine 2022. aastal näiteks 65-aastaselt 23,5% võrra suuremat kuist pensionit kui saaks 60-aastaselt pensionile jäädes. Kui samal ajal käia veel tööl edasi ja jätkata sissemakseid teise sambasse, tuleb vahe pensionis veel suurem.

Riiklikku vanaduspensioni makstakse elu lõpuni. Teises sambas on aga igaühe enda otsustada, mil viisil pension välja võtta, kas eluaegse või tähtajalise pensionina, lihtsalt osade kaupa või kogu raha korraga. Mida täpselt valida, sõltub pensionisambasse kogunenud summast, kuid ka sellest, kas pensionil olles ollakse valmis riskima, et võib tulla hetki, kus pensioni suurus ei kasva ega jää samaks, vaid hoopis väheneb või et kogutud rahast päris elu lõpuni ei jätkugi.