/nginx/o/2017/09/27/7145331t1hde9d.jpg)
Ligi 70 protsenti esimese klassi laste vanematest kõnnib, sõidab rattaga või ühistranspordiga koolitee õppeaasta alguses läbi just nii nagu laps seda igapäevaselt tegema hakkab. Kuigi iseseisvalt liiklevate laste arv vanemates klassides suureneb, käiakse kooliteed vanemate algatusel oluliselt vähem läbi, selgub Seesami ja Transpordiameti koostöös loodud Turvalise koolitee veebitesti tulemustest.
1600 lapsevanema vastustest selgub ka, et vaid 57 protsenti ühistranspordiga koolis käivate kuni neljanda klassi laste vanematest sõidavad lastega teekonna enne kooliaasta algust läbi, 37 protsenti piirduvad last kooliks ette valmistades üksnes rääkimisega.
„Arvestades, et õnnetuste statistikat juhivad lapsed vanuses 8–12, tasuks liiklemise põhitõdesid algklasside lastele kindluse mõttes üle korrata pärast koolivaheaega, uude huvialaringi minnes ning ka pimeda ja libeda aja saabudes. Kõige tõhusam viis selleks on teekonna läbi käimine nii, et esimesel korral on lapsevanem õpetaja rollis ning järgmisel korral võtab liiklusgiidi rolli laps. Pärast vaheaegasid võiks fookuses olla tähelepanu toomine liiklusesse ja teistega arvestamine, pimedal ja libedal ajal on hea üle korrata helkuri vajadus ning selgitada autode pikemat peatumisteekonda,“ juhendab Seesami õnnetusjuhtumikindlustuse tootejuht Dagmar Gilden.
Autoga sõitvad lapsed näevad liiklust nagu autojuhid
Lapse kooli- ja huviringitee turvalisuse hindamiseks loodud testist selgus ka, et esimese klassi lapsi viiakse kooli rohkem autoga ning järgmistel aastatel hakkavad nad liiklema juba iseseisvalt. Lastega juhtuvadki õnnetused enamasti igapäevaselt kooli, trenni ja kodu vahet liikumise käigus. „Autosõiduga harjunud lastel puudub tihti liiklemise kogemus jalakäijana, mistõttu kipuvad nad liiklust hoopis autojuhi vaatepunktist hindama ning võivad seetõttu jalakäija rolli sattudes rohkem vigu teha. Peamiselt autoga sõitvatel peredel soovitan näiteks nädalavahetuse jalutuskäikudel teed ületades turvalise liiklemise põhitõdesid pere noorimatele meelde tuletada. Või miks mitte ka autoroolis olles juhtida lapse tähelepanu erinevatele liiklussituatsioonidele, mille seas tumedais rõivais inimeste märkamine pimedal ajal ning auto peatumisteekond libedaga, kui jalakäija ootamatult teele astub,“ soovitab Gilden.
Üle poole testis osalenutest vastas, et lapse kooliteele jäävad erinevad teeületuskohad, nende hulgas ka reguleerimata ülekäigurajad. Seal juhtuvadki kõige tihemini õnnetused nii täiskasvanute kui ka lastega. Transpordiameti kogutud statistikast selgub, et enamik ööpäevas registreeritud alla 15-aastaste laste osalusel juhtunud õnnetustest toimuvad päeva teises pooles vahemikus 15-19, kui kooliväsimus ja pingelangus on võimust võtnud. Kõige levinum lastega seotud liiklusõnnetuste põhjus on laste sõiduteele jooksmine.
„Nii jalakäijad kui ka autojuhid kipuvad harjumuspärasel marsruudil n-ö autopiloodil liikudes ohtusid alahindama ning on ninapidi samal ajal hoopis nutitelefonis, kuulavad klappidest muusikat või lobisevad sõbraga põnevast päevast. Kahjuks teame kõik, kes jalakäija ja autovahelises õnnetuses enim kannatada saavad, seepärast on aasta pimedaimal ajal oluline meelde tuletada ohutu liiklemise põhitõed nii lastele, täiskasvanutele kui ka autojuhtidele. Arvestades, et üle 60 protsendi lastest läheb kooli jalgsi, ühistranspordiga või kergliikuriga, siis tasub autojuhtidel olla eriti hoolas just koolide ümbruses, reguleerimata ülekäikudel tuleb just pimeda ja libedaga tähelepanelikum olla ning kollane foorituli tähendab ikka üldjuhul seda, et gaasi asemel tuleb pidurit vajutada,“ paneb Gilden autojuhtidele südamele.