Linnameeskonna president jalgpallihallile lisaraha saamisest: Väga, väga hea uudis!

Paide linnameeskonna president Veiko Veskimäe Foto: Dmitri Kotjuh

Kultuuriministeerium plaanib ehitushindade kallinemise tõttu toetada täiendavalt Kuressaares, Pärnus, Rakveres ning Paides jalgpallihallide rajamist. Alates 2020. aastast on jalgpallihallide rajamiseks eraldatud toetust 12 omavalitsusele, igaühele 1,5 miljonit ehk kokku 18 miljonit eurot.

Paide Linnameeskonna president Veiko Veskimäe avaldas kultuuriministeeriumi otsuse üle suurt rahulolu ja avaldas lootust, et riigieelarve saab detsembri alguses probleemideta kinnitatud ning sisehalli projekteerimisega pihta hakata.

“Väga rõõmustav ja oluline uudis nii klubi kui kogu Järvamaa arengut silmas pidades,” lausus Veskimäe. “Kuna just täiendava rahastuse otsus oli projekti sisuliseks käivitamiseks puuduolev pusletükike, siis nüüd saame koostöös linnaga kohe järgmised sammud ette võtta. Plaanis on hall valmis ehitada 2023. aasta oktoobri lõpuks, et juba tuleva aasta talvel saaksid Järvamaa poisid ja tüdrukud oluliselt paremates tingimuses harjutada.”

Veskimäe tõi ka välja, et positiivne otsus võimaldab klubil hakata kohe tegutsema selle nimel, et juba 2024. aasta alguses tuua Paidesse nii kohalikke kui ka rahvusvahelisi võistlusi, turniire ja laagreid.

“Kõik see annab kohalikule elule kõvasti hoogu juurde, mistõttu on kultuuriministeeriumi otsuse näol igal juhul tegemist tohutult hea uudisega kogu Järvamaale. Oleme väga rõõmsad ja tänulikud, et saame lõpuks ometi asjaga edasi liikuma hakata.”

Praegu treenivad kõik Paide Linnameeskonna laste- ja noortegrupid õues miinuskraadide käes, nooremad ka koolisaalides ja E-Piima spordihalli saalis. Linnameeskonna noortetöö juhi Margus Lutsu sõnul ei ole vaja kellelegi seletada, et jalgpalliharidusest jääb selliselt treenides paratamatult vajaka.

“Saalis treenides ei ole treeneritel võimalik lastele anda edasi pärisjalgpalli kõiki elemente ega ammugi neid kinnistada ja lihvida,” kõneles Luts. “Muidugi võib positiivselt mõeldes leida häid külgi ka saalitreeningutel, näiteks mängusituatsioonis otsuste langetamise kiiruse ja pallihoidmise tehnika koha pealt, ent päris- või kunstmurul liigub pall hoopis teisiti ning mängitakse hoopis teistsugust jalgpalli.”

Luts tõi välja, et see on selge põhjus, miks näiteks Tallinna ja Põhja-Eesti klubide lapsed, kel on olnud juba aastaid võimalik kasutada treeninguteks sisehalle, on noortemeistrivõistlustel sageli hooaja algusest kuni kesksuveni teiste regioonide lastest üle. “See fenomen kestab, kuni hooaja keskpaigas tasemed tänu võrdsetes tingimustes saadud mängupraktikale ühtlustuvad,” lausus ta. “Ent selleks ajaks on tihti kaotatud palju väärtuslikke meistrivõistluste tabelipunkte. Kindlasti saab öelda, et paljudel talviti saalis treenivatel lastel jääb võimetekohaste sportlike saavutusteni küündimata ja treeneritel laste potentsiaal sageli realiseerimata, sest tingimuste ebavõrdsuse vahe Põhja-Eesti lastega on lihtsalt nii suur. Niisiis on sisehalli jõudmine Paidesse meie lastele ja jalgpalliperedele absoluutselt fantastiline uudis!”