/nginx/o/2020/02/06/12918891t1ha8ed.png)
:format(webp)/nginx/o/2019/03/08/11852423t1h7975.jpg)
Eestis on käimas täiskasvanute oskuste uuring PIAAC. Tegemist on nii vastajate kui küsitlejate jaoks väga mahuka uuringuga, mis riigile annab aga olulist tagasisidet tööealise elanikkonna oskuste kohta.
Uuring aitab kaardistada täiskasvanute oskusi
Uuring annab tagasisidet valdkondade kohta, millega võib rahul olla ja nende kohta, kus Eesti täiskasvanud või ka alles haridust omandavad inimesed vajaksid tuge ja täiendust.
Lisaks Eestile viiakse uuring läbi veel 31 OECD riigis.
Juhuvaliku alusel septembris alanud uuringu valimisse sattunud inimestele on saadetud koju PIAAC infovoldik palvega võtta ühendust statistikaameti küsitlejaga sobiva aja kokkuleppimiseks. Aeg ongi uuringu läbiviimisel kõige kriitilisem, sest selliste igapäevaoskuste, nagu lugemisoskuse ja matemaatilise kirjaoskuse, info otsimise, arvuti ja infotehnoloogia kasutamise, samuti hariduse ja töökogemuse kaardistamiseks kulub keskmiselt 2,5 tundi.
"Novembri lõpu seisuga on oma valmisoleku ja aja loovutanud juba 2500 inimest, kuid pikk tee on veel minna," tõi välja statistikaameti PIAACi projekti juht Maria Ratassepp.
Triin Savisto haridus- ja teadusministeeriumist lisas, et esmakordselt kogutakse seekordses uuringus töökohal kasutatavate oskuste kõrval infot ka töökeskkonna kvaliteedi kohta. „Vastused annavad hea ülevaate inimeste poolt tajutud hariduse ja töö vastavuse ning erinevate tööd iseloomustavate näitajate nagu koostöö, töö intensiivsus, tajutud mõju töökohal, klientidega suhtlemine, sotsiaalne toetus töökohal jms kohta,“ märkis Savisto.
Käimasolev küsitlusperiood lõppeb aprillis. Selle ajaga tuleb koguda tagasisidet vähemalt 7500 vastaja käest, et andmed sobituks võrdlusesse teiste riikidega ja annaksid tõese pildi meie haridusmaastikust ja inimeste oskustest.
Sarnane uuring viidi Eestis läbi ka 10 aastat tagasi. Selle tulemusena selgus, et kuigi põhihariduse kvaliteet on Eestis aegade üleselt olnud ühtlaselt hea, on kesk- ja kõrgharidusega vanemasse ikka jõudnute oskused teiste riikidega võrreldes keskmiselt madalamad. Eesti täiskasvanud elanikkonna funktsionaalse lugemisoskuse ja matemaatilise kirjaoskuse tase oli oluliselt üle OECD riikide keskmise, kuid üllatusena selgus, et kõrge kuvandiga digiriigi elanikkonna probleemilahendusoskused tehnoloogiarikkas keskkonnas jäid kesiseks.
Uuringu kohta leiab lisainfot ning näidisülesannetega saab tutvuda siin.