Eksperdid selgitasid välja aasta mulla

Muld. Foto: Sille Annuk

Maaülikooli mullateaduse õppetooli ning Mullateaduse Seltsi korraldusel toimunud traditsioonilisel mullapäeval kuulutati välja aasta muld, milleks on leetunud muld.

Metsas on leetunud muld viljakas ja seda eelkõige okaspuude kasvuks. Põllul sõltub saagikus aga palju sellest, kuidas leetunud mulda kohelda, selgitas mullaökoloogia professor Endla Reintam. Huumushorisont võimaldab tegeleda põllumajandusega, kuid arvestada tuleb seda, vesi filtreerub läbi selle mulla kiiresti ning toitained muld hästi kinni ei hoia. Ka on muld happeline ning saagi saamiseks on vajalik lupjamine.

Leetunud mullad on kujunenud leetumise ja kamardumise koosmõjul ning neile on iseloomulik rohkem kui viie sentimeetri tüsedune huumushorisondi olemasolu. Need mullad on karbonaadivaesed ja kerge lõimisega. Leetumine on mulla mineraalosa lagunemine happeliste huumusainete mõjul ja laguproduktide uhtumine mulla sügavamatesse kihtidesse laskuva veega. Mulla profiil on väljauhteline, vahetult huumushorisondi alla võib jääda hele leethorisont või profiili alumisest osast tumedam välja-sisseuhte komplekshorisont.