/nginx/o/2020/02/06/12918891t1ha8ed.png)
:format(webp)/nginx/o/2020/05/14/13100659t1h2529.jpg)
Riigikogu rahanduskomisjon vaatas tänasel istungil läbi tuleva aasta riigieelarve eelnõule kolmandaks lugemiseks laekunud muudatusettepanekud.
Rahanduskomisjon saatis tuleva aasta riigieelarve eelnõu kolmandale lugemisele
Riigikogu fraktsioonid esitasid 17 muudatusettepanekut. Need jäid hääletamisel toetuseta, sest katteallikad ei sobinud. Rahanduskomisjon koostas omalt poolt neli muudatusettepanekut, milles korrigeeriti eelarvet valitsusalade siseselt ja kus on osalise toetuse saanud ka fraktsioonide ettepanekud.
Rahanduskomisjoni esimees Aivar Kokk ütles, et komisjon vaatas tänasel istungil läbi ministeeriumide eelarvetes eraldatud investeeringute eraldamise põhjendatuse ja vastavuse riigieelarve seadusele.
„Põhjalik arutelu oli seotud mitme ministeeriumi eelarves ettenähtud investeeringutega. Komisjon korrigeeris nende eraldamiste vastavust ja toetas neid ettepanekuid, mis on kavandatud ministeeriumides püstitatud eesmärkide saavutamiseks tulenevalt Vabariigi Valitsuse seaduses kehtestatud pädevusele,“ ütles Kokk. „Komisjon rõhutas, et riigieelarvelisi vahendeid võivad ministeeriumid kasutada vastavalt Vabariigi Valitsuse seaduses ministrile ettenähtud volituste piirides.“
Kokk märkis, et komisjon viis eelarvesse ka muudatuse, mille kohaselt eraldatakse täiendavalt peretoetustele 13.36 miljonit eurot valitsuse reservfondist.
Kokk lisas, et kolmanda lugemise käigus kinnitati ka komisjonile laekunud regionaalsete investeeringute vahendite eraldamine kolmanda sektori, omavalitsuste ja kodanikuühiskonna projektidele, Vähiliidule, kohalikele kogukondadele, lasteaedadele, koolidele, kultuuriprojektidele, spordiühendustele, kogudustele ja teistele vabatahtlikele organisatsioonidele.
Rahanduskomisjoni aseesimees Jaak Aab toonitas regionaalsete toetuste vajadust, mida tuleks teha omavalitsuste tulubaasi suurendamise kaudu. „Tänane arutelu näitas, et just kohalike omavalitsuste kaudu on võimalik kõige otstarbekamalt jagada vahendeid nii investeeringuteks kui ka mitmesugusteks toetusteks,“ rõhutas Aab.
Tuleva aasta riigieelarve eelnõu kohaselt on kavandatud tulude maht 15,6 miljardit ja kulude maht 16,84 miljardit eurot. Investeeringuid tehakse pea 775 miljoni euro eest, mida on ligikaudu 30 miljoni euro võrra rohkem kui sel aastal. 2023. aasta maksukoormuseks kujuneb 33,3 protsenti SKPst ja eelarve struktuurne puudujääk püsib 2,6 protsendi juures.
Valitsuse algatatud 2023. aasta riigieelarve seaduse eelnõu (708 SE) kolmas lugemine on kavandatud Riigikogu 7. detsembri istungile.