Majanduskomisjon saatis punamonumentide eemaldamise eelnõu esimesele lugemisele

Lääneranna vald, Virtsu 18OCT2022 Lääneranna valla punamonumendid. Punamonument. Foto: Urmas Luik

Komisjon otsustas saata Riigikogu täiskogu ette esimesele lugemisele eelnõu, millega soovitakse luua regulatsioon avalikust ruumist sinna mittesobivate rajatiste, eelkõige punamonumentide eemaldamiseks.

Majanduskomisjoni esimehe Kristen Michali sõnul täiendatakse ehitusseadustikku ja täpsustatakse, et hoone avalikult nähtav osa, monument, skulptuur või ausammas ei tohi olla vaenu õhutav ega toetada või õigustada okupatsioonirežiimi, agressiooniakti, genotsiidi, inimsusevastase kuriteo või sõjakuriteo toimepanemist. „Venemaa kallaletung Ukrainale on eriti teravalt fookusesse toonud infosõja. Tuleb luua reeglid, kuidas avalikust ruumist ära koristada need objektid ja sümbolid, mis kehastavad vabaduse võtmist või inimsusevastaseid režiime. Eelnõu mõte siiski ei piirdu vaid olemasolevate objektidega, mille puhul saaks ohu tekkides kasutada ka korrakaitseseadust, vaid annab aluse ka tulevikus ehitiste ja rajatiste sümboolika eelnevaks hindamiseks, et ennetada provokatsioone meie avalikus ruumis,“ sõnas esimees.

Aseesimees Rene Kokk lausus, et punamonumentide eemaldamisega on aastaid hiljaks jäädud. „See, et vabas Eestis punamonumendid ikka veel püsti seisavad, on häbiasi. Need oleks tulnud ammu maha võtta,“ lausus ta ja lisas, et mõnede monumentide puhul tuleks vaadata ajaloos ka Nõukogude ajast kaugemale. „Ühe sisulist avalikku arutelu vajava objekti näitena tooksin välja Mäos asuva monumendi, mis on püstitatud Venemaa ajaloo ühele suuremale mõrtsukale – Ivan Julma kuulsaimale timukale Maljuta Skuratovile.“

Eelnõuga soovitakse sätestada ka riigi volitused nõuetele mitte vastavate rajatiste eemaldamiseks. Riiklikku järelevalvet ehitusseadustiku nõuete järgimise üle teostavad üldjuhul kohalikud omavalitsused, nüüd antakse seoses uue nõudega Justiitsministeeriumile volitus teostada omavalitsuste üle haldusjärelevalvet. Vaidluste lahendamiseks moodustatakse valitsuskomisjon, kes saab anda hinnangu rajatise nõuetele vastavuse kohta. Eelnõus nähakse ette, et komisjoni peab kindlasti kuuluma Muinsuskaitseameti esindaja. Mälestiseks oleva või muinsuskaitsealal asuva ehitise puhul võetakse arvesse ka muinsuskaitseseadust ning järelevalve tegemisse tuleb kaasata ka Muinsuskaitseamet, kes annab arvamuse, kas tööde tegemiseks on vaja taotleda luba. Rajatised peavad eelnõu järgi olema kooskõlla viidud uute nõuetega kolme kuu jooksul pärast seaduse jõustumist.

Istungil osales ka justiitsminister Lea Danison-Järg ning justiitsministeeriumi esindaja.

Majanduskomisjon otsustas saata ehitusseadustiku, ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse ning riigivaraseaduse muutmise seaduse eelnõu (746 SE) Riigikogu täiskogu ette esimesele lugemisele 13. detsembril ettepanekuga esimene lugemine lõpetada.