Generaatori koht pole korteris

Võru, 02.03.2020 Lõuna-Eesti haigla varugeneraator, mis asub haigla korpuse kõrval. Tegemist on autonoomse diiselmootoriga, mis suudab generaatori abil hoida haigla kõige vajalikumad sõlmed töös. Viimati läks seda tarvis tormist põhjustatud elektrikatkestuse ajal. Tegemist on nõukogudeaegse militaarsõidukitel kasutatava 6-silindrilise diiselmootoriga, mida hooldab ja hoiab töövalmis tehnikahuviline Ago Pettai. Generaatoril on 400liitrine kütusemahuti, millega peaks saama elektrit toota vähemalt ööpäeva, siis tuleb kütust lisada. Foto: Arvo Meeks

Seoses suurenenud huviga generaatorite soetamise vastu juhib Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (TTJA) inimeste ja korteriühistute tähelepanu sellele, et sisepõlemismootoriga portatiivsete elektrigeneraatorite kasutamine korterites on keelatud. Korterisse sobib ilma sisepõlemismootorita varutoiteallikas.

„Kriisiks valmistudes on inimesed võimalike elektrikatkestustega toimetulekuks soetamas elektrigeneraatoreid. Isikliku portatiivse generaatori omamine on kindlasti õige valik, kuid mõtlematult tegutsedes võib siseruumides sisepõlemismootoriga elektrigeneraatori kasutamisega põhjustada hoopis eluohtliku olukorra. Levinud trendi järgi soetatakse portatiivseid generaatoreid ka korteritesse, mis on paraku vale ja ohtlik valik,“ ütles TTJA tehnikaosakonna juhataja Ingrid Teinemaa.

Teinemaa lisas, et mistahes seadmete kasutamisel tuleb järgida seadme tootja kasutusjuhendit ja samuti peab kinni pidama ka hoone ning selle ruumide kasutusotstarbest. Portatiivne elektrigeneraator on reeglina vedelkütusel toimiv sisepõlemismootoriga seade ja mõeldud eelkõige väliskeskkonnas või hästi ventileeritud kohas kasutamiseks, kus heitgaasid ei saaks koguneda. Samad ohutusnõuded kehtivad ka eramute ja muude siseruumide suhtes. Lahenduseks on ka korstnaga ühendatud statsionaarse generaatori paigaldamine, kuid sellisel juhul tuleb koostada projekt ning teavitada kohalikku omavalitsust tehnosüsteemi ümberehitusest.

Mistahes kütuse põlemisel tekib jääkproduktina põlemisgaas, mis on sissehingamisel ohtlik. Sisepõlemismootorite põlemisgaasis sisaldub suhteliselt suurel hulgal vingugaasi, mis on inimestele ja loomadele mürgine. Kasutades sisepõlemismootoriga seadmeid siseruumis paisatakse põlemisgaasid pidevalt siseruumi, mille tagajärjel väheneb ruumis hapniku osakaal ja suureneb CO2 ning mürgise vingugaasi osakaal. Seetõttu ei ole ilma korstna ühenduseta sisepõlemismootoritega seadmete kasutamine üldjuhul siseruumides lubatud ja vastav nõue peab olema ka seadme kasutusjuhendis – tootja juhiseid tuleb järgida!

Õiguslikud alused tulenevad seadme ohutuse seadusest, mille § 4 kohaselt peab seadme kasutamisel tagama inimese elu ja tervise, asja ning keskkonna ohutuse. Ohutuse tagamiseks tuleb rakendada vajalikke abinõusid ohu ennetamiseks ehk õnnetuse ära hoidmiseks. Sama seaduse § 5 kohaselt võib seadme kasutusele võtta, kui see vastab nõuetele, on tehniliselt korras ning ettenähtud otstarbel ja viisil kasutamiseks ohutu, sealhulgas on varustatud kasutamiseks vajalike töökindlate ja -korras juhtimis-, kontroll- ja kaitseseadistega, on paigaldatud kasutamiskohale ja seadistatud nii, et seadmest lähtuv oht on minimaalne ning seadme kasutamine, korrashoid ja kontrollimine ei ole takistatud. Ettenähtud otstarve ja kasutusviis on kirjas seadme kasutusjuhendis.