Täna tähistatakse ülemaailmset universaalse tervisekindlustuse päeva

Arstikabinet. Foto on illustratiivne Foto: Tairo Lutter

Täna, 12. detsembril tähistatakse ÜRO eestvedamisel ülemaailmset universaalse tervisekindlustuse päeva. Tervise- ja tööminister Peep Petersoni sõnul on vaja ka Eestis tööturul toimuvate muudatustega kaasas käia ning ravikindlustuse saamise alused 21. sajandisse tuua. Praegune rahastusmudel on jätnud liiga palju inimesi püsiva ravikindlustuseta.

„COVID-19 kriis näitas meile, kui oluline on pandeemia vastu võitlemisel ravikindlustuse kate. See, kas inimesed on ravikindlustusega kaitstud või mõne perearsti nimekirjas on otsustav selles, kas nad jäävad ellu ja kuidas meie tervishoiusüsteem tervikuna vastu peab,“ ütles minister Peep Peterson.

Minister Petersoni sõnul on vaja ravikindlustuse saamise alused 21. sajandisse tuua. „Tööturg on muutunud 30 aastaga paindlikumaks, inimesed töötavad erinevate lepingutega ja mõnikord ka periooditi, teiste tulude osakaal on suurenenud. Ravikindlustus aga ei ole nende muutustega kaasas käinud, mistõttu on tulubaas kitsam kui võiks olla ja osal inimestest kindlustus katkendlik või puudub,“ ütles minister Peep Peterson. „Ravikindlustuse rahastusmudel on vaja tuua 21. sajandisse. Kõigi töövormide võrdne ja ühtlustatud kohtlemine annab inimestele kindluse, aitab hoida teenuste mahtu ja kvaliteeti ning on oluline samm inimkesksema tervishoiu suunas.“

Universaalne tervisekindlustus (ingl universal health coverage) tähendab, et inimesed saavad oma vajadustele vastavaid kvaliteetseid tervishoiuteenuseid ega satu nende teenuste eest tasumisel vaesusesse. Universaalne tervisekindlustus hõlmab nii raviteenuseid kui ka tervisedendust ja ennetust.

Maailma Terviseorganisatsiooni Eesti esinduse juhi Kristina Köhleri sõnul on tervis on üks olulisematest inimõigustest ning kõikne tervisekaitse selle õiguse saavutamiseks ülioluline. „Laastav COVID-19 pandeemia näitas meile, et universaalne tervisekindlustus on aluseks säilenõtkusele ja kogu säästvale arengule. See kehtib nii üksikisikute ja perede puhul, kes seisavad silmitsi eluohtlike haigustega, kui ka riikide ja kogu maailma kohta epideemiate ja pandeemiate korral,“ ütles Kristina Köhler. „Universaalse tervisekindlustuseni jõudmiseks on vaja Eestis astuda olulisi samme: tagada igale Eesti elanikule juurdepääs ravikindlustusele ning vähendada tervishoiu omaosaluskoormust eeskätt haavatavate sihtrühmade jaoks."

Universaalse tervisekindlustuse poole püüdlemisel mõõdetakse kolme dimensiooni: süsteemi katvus – kellel on ligipääs tervishoiuteenustele, kas kõigil või osal sihtrühmadest; katvuse ulatus – milliseid hüvesid kindlustuskaitse hõlmab, sh milliseid teenuseid rahastatakse; katvuse sügavus – kui suures ulatuses tuleb inimesel endal katta kulutusi tervishoiuteenustele, milline on inimese omaosaluse määr.

Sotsiaalministeeriumi tellimusel 2018. aastal Praxise tehtud uuringu „Ravikindlustus valitutele või ravikaitse kõigile — kuidas täita lüngad Eesti ravikindlustuses?“ põhjal oli vaid hinnanguliselt 86% tööealistest elanikest ravikindlustus püsiv. Püsiva ravikindlustuse või osalise ravikindlustuseta oli sel hetkel hinnanguliselt kuni 120 000 tööealist elanikku. Enamikus EL ja OECD riikides on juurdepääs tervishoiu põhiteenustele tagatud enam kui 99% elanikest. Eesti kuulub 14% kindlustamata tööealise elanikkonnaga EL ja OECD riikide madalaimasse kolmandikku.

Sotsiaalministeerium esitas analüüsi ja ettepanekud ravikindlustuskaitse laiendamise ja tervishoiu rahastamise jätkusuutlikkuse tagamise kohta Vabariigi Valitsusele 2021. aasta märtsis. Sotsiaalministeerium on praegu uuendamas 2021. aasta märtsiks tehtud arvutusi ning uued ettepanekud esitatakse veebruaris 2023.

Ülemaailmset universaalse tervisekindlustuse päeva tähistatakse ÜRO eestvedamisel. Ka Eesti on liitunud 12. detsembril 2012 ÜRO Peaassambleel heaks kiidetud resolutsiooniga, milles kutsuti riike üles astuma kiiremaid samme universaalse tervisekindlustuse saavutamiseks, et kõigil ja kõikjal oleks juurdepääs kvaliteetsele ja taskukohasele tervishoiule.