Teenuste eksport jõudis kolmandas kvartalis viimaste aastate kõrgeimale tasemele

Rahakott. Foto: Marko Saarm / Sakala

Statistikaameti ja Eesti Panga andmetel kasvasid 2022. aasta kolmandas kvartalis teenuste eksport ja import vastavalt 32% ja 33% võrreldes eelmise aasta sama perioodiga. Teenuseid eksporditi 2,8 miljardi ja imporditi 2,2 miljardi euro väärtuses. Teenuste väliskaubanduse bilansi ülejääk oli 568 miljonit eurot, mis on eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes 129 miljoni võrra suurem.

Statistikaameti analüütiku Jane Leppmetsa sõnul mõjutasid teenuste väliskaubanduse kasvu enim reisiteenuste ning muude äriteenuste ekspordi ja impordi suurenemine. „Kolmandas kvartalis kasvas teenuste ost ja müük peaaegu kõigi meie peamiste väliskaubanduspartneritega. Erandiks on Saksamaa, kust importisime teenuseid varasemast vähem, ning Venemaa, kellega jätkub juba teist kvartalit nii teenuste ostu kui müügi vähenemine,“ lisas Leppmets.

Selle aasta kolmandas kvartalis eksportisime teenustest enim muid äriteenuseid (sh reklaamiteenuseid, äri- ja juhtimiskonsultatsioone ning suhtekorraldust), transporditeenuseid (sh kaubavedu maanteel ja meretranspordiga) ning telekommunikatsiooni-, arvuti- ja infoteenuseid. Eelmise aasta sama perioodiga võrreldes suurenes enim ehk 218 miljoni euro võrra reisiteenuste eksport Eestist. Sellele järgnesid 206 miljoni euroga muude äriteenuste ning 143 miljoni euroga telekommunikatsiooni-, arvuti- ja infoteenuste müügi kasv.

Teenuste peamine ekspordipartner oli 2022. aasta kolmandas kvartalis Soome, kuhu osutati enim reisi- ja transporditeenuseid. Sellele järgnesid Rootsi, kuhu osutati peamiselt transporditeenuseid, ning Ameerika Ühendriigid, kuhu müüsime kõige enam telekommunikatsiooni-, arvuti- ja infoteenuseid. Kõige rohkem ehk 150 miljoni euro võrra kasvas teenuste eksport Soome, kuhu osutati varasemast enam reisiteenuseid.

Kolmandas kvartalis imporditi Eestisse enim transporditeenuseid (sh kaubavedu meretranspordiga), muid äriteenuseid (sh reklaamiteenuseid, äri- ja juhtimiskonsultatsioone ning suhtekorraldust) ja reisiteenuseid (sh muid ärireise). Eelmise aasta sama perioodiga võrreldes suurenes kõige rohkem samuti eelmainitud kolme grupi teenuste import Eestisse. Muude äriteenuste import kasvas 302 miljoni, reisiteenuste 174 miljoni ning transporditeenuste sisseost 100 miljoni euro võrra. Enim ehk 43 miljoni euro võrra vähenes telekommunikatsiooni-, arvuti- ja infoteenuste import.

Kolmandas kvartalis osteti Eestisse teenuseid kõige enam Soomest, kust imporditi peamiselt transpordi- ja reisiteenuseid. Suurimate partneritena järgnesid Saksamaa ja Läti, kust osteti enim transporditeenuseid. Kolmandas kvartalis kasvas enim teenuste import Luksemburgist (63 miljoni euro võrra), Soomest (56 miljoni euro võrra) ning Iirimaalt (43 miljoni euro võrra). Luksemburgist ja Iirimaalt kasvas peamiselt muude äriteenuste import, Soomest osteti varasemast enam reisi- ja transporditeenuseid.