Euroopa noored muretsevad enim roheteemade, Eesti noored vaimse tervise pärast

Kriisi ajal selgub karm tõde – millises seisus on tegelikult meie vaimne tervis. Foto: Shutterstock

Eelmisel nädalal lõpetati Brüsselis pidulikult Euroopa noorte aasta. Aasta jooksul kogus Euroopa Komisjon veebiplatvormile Youth Voices noorte häälsõnumeid neile olulistel teemadel. Sõnumite kokkuvõttest selgus, et enim valmistavad Euroopa noortele muret roheteemad, Eesti noortele aga kõik vaimse tervisega seotu.

Euroopa Komisjon eesotsas Ursula von der Leyeniga kuulutas 2022. aasta Euroopa noorte aastaks. Eelmisel nädalal tehti Brüsselis toimunud teema-aasta lõpuüritusel häälsõnumitest ja noorte mõtetest kokkuvõtteid. Ühtekokku salvestati platvormile üle pooleteise tuhande sõnumi. Oma ideid ja visiooni sai jagada üheksas erinevas kategoorias: Euroopa väärtused; kunst ja kultuur; digitaalsus; haridus ja õppimise mobiilsus; tööhõive; roheteemad; tervis, heaolu ja sport; kaasamine; noored ja maailm.

Kõige rohkem panid eri riikide noored teele sõnumeid Euroopa väärtuste ja roheteemadel. Haridus- ja Noorteameti noorteinfo valdkonnajuhi Kadri Koorti sõnul jäid Eesti noorte häälsõnumitest kõige enam kõlama hariduse ja vaimse tervisega seotud teemad.

“Koroonaaeg tõi kaasa vaimse tervise mured ja Eesti noored olid neist varmad koheselt kõnelema. Kuigi koroona on taandunud, on teema Vene-Ukraina sõja tõttu jätkuvalt aktuaalne. Noored veavad teemat usinalt muuhulgas noorteinfoportaalis Teeviit ning kindlasti jõuavad valdkonna probleemkohad ka otsustajateni,” sõnas Koort.

Euroopa Komisjon on arvutanud, et noorte aasta raames toimunud tegevused on jõudnud vähemalt 150 000 000 nooreni. Noorte programmid ja noortepoliitika nähtavus teema-aasta raames on märgatavalt tõusnud. Tõdetakse ka seda, et noored on üha rohkem kaasatud poliitikakujundamisse, andes oma sisendi, rääkides kaasa, tehes oma ideed, mõtted ning hääl kuuldavaks.

Euroopa Parlamendi president Roberta Metsola rõhutas konverentsil noorte aasta olulisust eelkõige noorte kaasamise tähenduses. Ta kinnitas, et komisjoni eesmärk on noori julgustada ning anda neile uusi võimalusi ja viise aktiivse kodanikuna ühiskonnas osalemiseks.

Kadri Koorti sõnul jääb Youth Voices platvorm toimima ka järgmisel aastal ning seda kasutatakse edasi vahendina noorte kaasamiseks ja neilt sisendi kogumiseks. “Tänased noored on homsed täiskasvanud, kes võtavad kord üle kõik, mida täna teeme – kuidas teisiti saaks me seda hästi teha kui noori endid kaasates. Youth Voices häälsõnumite platvorm on selleks väga praktiline algatus, mida rakendada nii hariduses kui ka noorsootöö vallas,” on Koort veendunud.

Euroopa noorte aasta eesmärk oli julgustada kõiki noori oma häält kuuldavaks tegema ja ühiskonnaelus osalema, jagades nii oma visiooni kui ka Euroopa tulevikuga seotud lootusi.

Eestis vedas noorte aasta tegevusi Haridus- ja Noorteamet noorteinfoportaali Teeviit kaudu.