Fondijuht: pensionifondide valik on lihtsam kui kunagi varem

Luminor. Foto: Postimees

Kolmanda pensionisamba vabatahtlikkus on peamine põhjus, miks paljud seda võimalust Eestis seni veel pensioniks kogumisel ei kasuta. Suurimaks takistuseks saab esimene samm ehk sobiva fondi valimine, ütleb Luminori pensionifondide fondijuht Vahur Madisson.

Samas tunnistab Madisson, et sobiva fondi valimine on avalikult kättesaadava ja võrreldava info valguses täna lihtsam kui kunagi varem. Kolmandasse sambasse investeerimise elavdamiseks on riigi poolt antud ka maksusoodustus ning paindlikkust lisab veelgi asjaolu, et maksete sagedust ja suurust saab vastavalt võimalustele ise reguleerida.

„Soovitan kõigil pensionikalkulaator ette võtta või pangas nõustaja juures käia ja välja selgitada, milline saab olema kohustuslike sammaste toel igakuine pension ning mõelda, kas see on piisav. Kolmandale sambale kehtiva maksusoodustuse tulemusel saab sinna suunata kuni 15% aastasest sissetulekust või kuni 6000 eurot aastas. See on oluline lähtekoht, mida paljud pensioniks kogujad varem teadvustanud ei ole,“ ütles Madisson.

Sobiva fondi valimise määrab eelkõige pensionini jäävate aastate arv ehk kogumisperioodi pikkus. „Kui inimesel on jäänud pensionile jäämiseni rohkem kui kümme aastat, siis võiks eelistada enamuses aktsiatesse investeerivaid fonde. Kui periood muutub lühemaks, tuleks kaaluda madalama riskiga fonde, kus on vähem aktsiaid ning rohkem võlakirju,“ soovitas Luminori fondijuht.

Olulised tegurid valikut tehes on ka inimese personaalne riskitaluvus, senine kogemus ning tunnetus. Kui turgudel on keerulisem periood, võib Madissoni sõnul tekkida kiusatus fondi vahetama hakata. Just seetõttu on tema sõnul oluline teadvustada, et suuri kõikumisi tuleb turgudel aeg-ajalt ikka ette ning see on investeerimise lahutamatu osa.

Fondide tulemuste jälgimiseks on loodud mitmeid keskkondi, näiteks Pensionikeskuse lehel on võimalik leida kogu vajaliku info tootluste ja raporteerimise kohta, mida saab fondide lõikes jälgida. Samuti saab enda teise ja kolmanda samba fondi tulemusi jälgida Pensionifondid.ee lehel ning mõelda, kuidas pensioni kogumine üldises plaanis edeneb.

„Valitud pensionifondi käekäiguga kursis püsimiseks piisab aastas mõned korrad süveneda. Hinnata tasub alati pikemaajalist ehk umbes viie kuni kümne aasta pikkust ajaperioodi. Mida pikem periood, seda paremini on näha, kuidas konkreetne fond on erinevates majandustsüklites käitunud ,“ lisas Madisson.

Positiivse arenguna näeb fondijuht, et üha enam on lisandunud ka väga teadlikke investoreid, kes oskavad vaadata portfellide koosseisu ning hinnata nendest tulenevaid riske ja eripärasid. Fondid on läbipaistvad ning portfelle raporteeritakse igakuiselt.