Reitani Eesti äride personalijuht: suurema palgaga väärtusi ei asenda

Copy
Eesti inimeste arvates kuulub keskklassi inimene, kelle keskmine netosissetulek jääb kuus 2100–3013 euro vahele.
Eesti inimeste arvates kuulub keskklassi inimene, kelle keskmine netosissetulek jääb kuus 2100–3013 euro vahele. Foto: Marko Saarm / Sakala

Samal ajal kui tööstus- ja tehnoloogiaettevõtted teatavad uutest koondamistest, valitseb hulgi- ja jaekaubanduses töötajate leidmisel endiselt armutu konkurents. Vabade ametikohtade määr on kõrge, mis lihtsalt öeldes tähendab, et uusi töötajaid napib ning sageli jäävad kassad just seetõttu tühjaks või halvemal juhul poeuksed sootuks suletuks, kirjutab Reitan Convenience Estonia personalijuht Age Pettai.

Eesti Panga tööjõuturu ülevaate kohaselt oli olukord tööturul tänavu kolmandas kvartalis tugev ning majanduskasvu aeglustumise mõju pole tööturule jõudnud. Eriti valus ning suisa krooniline on tööjõunappus just kaubanduses. Kiire inflatsioon ja kasvav palgasurve ei tee olukorda arusaadavalt lihtsamaks, pigem vastupidi.

Lisaks inimeste puudusele on kaubanduses üks keskseid väljakutseid töötajate pidev liikumine töökohtade vahel. Õigemini pole murekohaks liikumine ise, vaid põhjused, miks seda tehakse. Statistikaameti andmetel oli kassapidaja-klienditeenindaja keskmine töötasu tänavu kolmandas kvartalis 957 ning siit tulenevad ka esmased põhjused liikumiseks.

Töökohtadevaheline pendelränne kaubanduses

Palgainfo Agentuuri ja CVKeskus.ee tööturu-uuringust selgus, et enim (30%) mõtlevad töökoha vahetamisele just kaubanduses töötavad inimesed. Seega on alati neid, kes otsivad ise midagi uut või kellele lähenetakse parema pakkumisega. Paraku näen oma igapäevatöös üha rohkem olukordi, kus pärast “paremat pakkumist“ jõutakse mõne kuu või aasta möödudes ringiga vanasse kohta tagasi. Selgub, et parem ei osutunudki nii heaks kui alguses tundus.

Töökohtadevahelist pendelrännet soodustab esmalt kindlasti olukord, kus töökuulutustes puudub võrreldav palgainfo. Mõni avaldab konkreetse palga, teine vahemiku, kolmas jätab aga palga üldse töökuulutusest välja. Rääkimata lisa- ja müügiboonustest ning soodustustest, mis mängivad lõpuks väga olulist rolli palga kujunemisel. Nii selgub lõplik tõde reaalse palganumbri osas sageli alles uuel ametikohal mõne kuu möödudes ning töötaja enda juurde meelitamiseks kasutatakse summasid, milleni jõudmine nõuab reeglina kogemust ja aega.

Seetõttu oleme otsustanud, et R-Kioski ja Caffeine töökuulutustes on palga alumine piir igale kandideerijale alati kirjas. Küll aga sõltub meilgi töötaja teenistus suuresti müügiboonusest. Nii jäävad parimad bruto tunnitasud sõltuvalt töötaja vastutusest ja oskustest kümne ning keskmine kuue euro juurde. See on minu hinnangul tööle kandideerijale vajalik info, mis peaks olema kaubanduses avalik. Selle pinnalt on oluliselt lihtsam teha arvutus, kas sellise palgaga on võimalik oma kulutustega toime tulla.

Kogemus ütleb, et palgainfo avaldamine töökuulutuses suurendab kandideerijate huvi tööpakkumiste vastu märgatavalt. Pole saladus, et esmane motivaator kaubanduses ongi sageli palk. Aga mitte ainult! Seetõttu julgustan pöörama tähelepanu kuulutustes seisvast infost siiski kaugemale.

Väärtusi rahaga ei osta

Oluline on näiteks teadmine, milline on töö sisu. Palganumbri taga võivad peituda töökohustused, mida tihti kuulutuses välja ei tooda, aga mis võivad hiljem rahulolematust tekitada. Näiteks töötad üsna sarnase palgaga ühes ettevõttes hommikust õhtuni, teises tuleb arvestada ka öiste vahetustega. Või selgub, et tööga kaasneb ka suur füüsiline koormus, mida esialgu ei kommunikeerita. Need nüansid määravad väga palju ja kui arusaam sellest saabub alles töö käigus, võib hilisem pettumus olla seda suurem.

Palga ja tööülesannete kõrval paneb kaubanduses inimesi üha rohkem töökohta vahetama just väärtusruumi konflikt. Ettevõtete taustsüsteem, juhtimispõhimõtted, stabiilsus, aga ka töötajate arenguvõimalused ning vastutus on igal pool erinevad. Pikalt kaubanduses töötanud inimesed rõhutavad sageli, et kuigi inimesed liiguvad erinevate ettevõtete vahel raha pärast, naasetakse just ettevõtte sisekliima tõttu.

Seega usun, et töökohalt töökohale hüppamist aitaks lisaks avalikule palganumbrile vähendada ka võimalikult põhjalik taustatöö, mille saab iga tööotsija ise ära teha. Mõnel juhul piisab enne avalduse saatmist ettevõtte veebilehe ja uudiste põhjalikust lugemisest, teisel juhul tasub rääkida mõne olemasoleva töötajaga ning veenduda nii töö sobivuses. Tänases infokülluses on võimalik luua üsna täpne arusaam, milline on ettevõtte kultuur ning millise tööandjaga on tegemist.

Tagasi üles