:format(webp)/nginx/o/2022/11/22/14978620t1h651f.jpg)
/nginx/o/2022/12/12/15018798t1h18c8.jpg)
Üsna vähe on saanud tähelepanu statistikaameti 30. novembri teade majanduse langusse pöördumisest. Sisemajanduse kogutoodang oli kolmandas kvartalis eelmise aasta sama ajaga võrreldes kahanenud 2,4 protsenti. Samas Ärileht ähvardab lausa tormiga ja võrdleb olukorda 2008. aastaga, mil sisenesime suurde majanduskriisi. Muide, ka siis sisenesime kriisi oravapartei juhtimisel.
Võrdlus 2008. aastaga on asjakohane, sest toonagi olime olukorras, kus sisemajanduse kogutoodang kahanes, ehkki sissetulekud veel suurenesid. Usun, et paljudel on juba meelest läinud, kuidas Andrus Ansipi valitsus majanduskriisile reageeris. Eredamad näited on kindlasti käibemaksu «ajutine» tõstmine 18 protsendilt 20 protsendile, kütuseaktsiisi tõstmine, sealhulgas eridiisli aktsiisi tõus, maagaasi aktsiisi tõus 130 protsenti, õpetajate sundpuhkusele saatmine ja käibemaksuerisuste kaotamine.
Samuti kehtestati just 2009. aastal kord, et kolmel esimesel haiguspäeval haigeks jäänuile haigusraha ei maksta – varem hakati maksma alates teisest haiguspäevast nagu praegugi. Kui koroonapandeemia puhkedes Keskerakonna, EKRE ja Isamaa valitsuse ajal tuldi inimestele vastu ja jäeti vaid esimene haiguspäev inimese enda kanda, siis nüüd viib Reformierakond meid sotside vastuseisust hoolimata Ansipi valitsuse ajal kehtinud süsteemile tagasi, nii et esimesed kolm haiguspäeva on inimese enda kanda.
Tagantjärele saab hinnata, et kõik toonases kriisis tehtud kärped, maksutõusud ja nii inimestel kui ettevõtjatel hinge kinni poomine olid valed, sest vajusime Euroopas kõige sügavamale. Kriisis käituti minu hinnangul valesti ja sellest oleks võinud õppida, aga nagu näha, ei suutnud Reformierakond tollastest õppetundidest midagi kaasa võtta. Nüüd räägitakse taas sama juttu.
Nii nagu suurem osa 2009. ja 2010. aastal vastuvõetud otsuseid, mõjutavad ka praegu juba tehtud ja plaanitavad otsused peamiselt just keskmise ja väikese sissetulekuga inimesi. Kõik aktsiisitõusud – ja ma ei räägi siin alkoholi või tubaka maksudest – löövad proportsionaalselt vähem teenivate inimeste rahakoti pihta.
Kui me seni arvasime, et energia meeletutest hindadest tingitud toidukaupade, transpordi, esmatarbekaupade ja teenuste hinnatõus mõjuvad üksnes elanikkonna vaesemale osale, siis kahjuks enam mitte ainult. Ka keskmise sissetulekuga inimeste igapäevane hakkamasaamine halveneb päev-päevalt. Selle aasta rohkem kui kuuel kuul on inflatsioon olnud üle 20 protsendi! Ka novembris oli see üle 20 protsendi. Osa kaubarühmade hinnad on kerkinud märksa rohkem. Seesuguses olukorras tuleb oma inimestele jõuliselt appi tulla.
Leevendada ei tule üksnes energia hindade kallinemist, vaid ka käibemaksu erisusi tehes alandada näiteks toidu- ja lastekaupade hindu. Samuti ei ole laest võetud pensionide erakorraliste tõusude vajadus. Aidata tuleb üksikisikuid, ettevõtjaid ja ka omavalitsusi. Kaudsete maksude tõstmine, ettevõtjate tormi kätte jätmine ja tulumaksupoliitika «Võitjad võtavad kõik» rakendamine viisid meid 2008. aastal alanud kriisis sohu ja viivad ka nüüd.
Valitsuse kõrvaltvaatamise poliitika on viinud ettevõtjad raskesse olukorda. Kahjuks on paljud, ka pikalt tegutsenud ettevõtjad pidanud oma uksed sulgema. Need, kel on aegade jooksul kogutud paksem rasvakiht, on seni saanud piirduda suuremate või väiksemate koondamistega ning on õnneks veel hinges. Valitsus ei saaks justkui aru, kust tuleb raha riigieelarvesse. Jääb mulje, et raha võtavad peaminister ja rahandusminister seina seest …
Raha tuleb ettevõtjatelt ja kui ettevõtjad vajalikul hetkel aitamata jätame, kaotavad nii kohalikud omavalitsused kui ka riik ja kõik inimesed.
Ärgemm laskem samu vigu korrata. Kriiside ajal on Eestit juhtinud nii Reformierakonna kui ka Keskerakonna valitsus. Reformierakonnal ja tema partneritel on olnud üks käekiri, Keskerakonnal ja tema valitsuskaaslastel sootuks teine. Statistilisi andmeid kõrvutades on näha, et lihtsa Eesti inimese käsi käis paremini siis, kui Keskerakond ühes EKRE ja Isamaaga valitsusvankrit vedas: sisemajanduse kogutoodang kasvas, hinnatõusud olid võrreldes teiste Euroopa riikidega samas suurusjärgus, tarbijad tundsid ennast kindlalt, töötute osa oli stabiilne, toimetulekutoetuste saajate arv vähenes ja maksukoormus kahanes – inimesed said oma eluga paremini hakkama.
Kõik neid andmeid näeb statistikaameti, Eesti Panga ja konjunktuuriinstituudi kodulehtedelt.
Reformierakond on juba mitu kuud püüdnud ellu kutsuda duelli EKREga. Olen nõus Eesti Vabariigi presidendiga, kes 5. märtsi riigikogu valimisi välja kuulutades sõnas, et parlamendivalimised ei tohi saada kahevõitluseks, siis võitluseks vaid kahe erakonna vahel.
Ent kahe vaate ja suhtumise võitluseks peavad need valimised küll kujunema. Ühel pool on Eesti inimeste hakkamasaamise parandamine ning teisel pool aegunud ja dogmaatilised arusaamad maksupoliitikast, üleolev suhtumine keskklassi ja vähem teenivatesse inimestesse.