Euroopa Liidu terviseülevaade aastal 2022

Foto: Pixabay

Värskest OECD Euroopa riikide tervise ülevaatest selgub, et pandeemia on 2021. aastal võrreldes sellele eelnenud aastaga vähendanud oodatavat eluiga rohkem kui ühe aasta võrra. Eestis vähenes oodatav eluiga perioodil 2019–2021 2,1 aastat. Tõdetakse, et selline langus on enamike EL liikmesriikide seas suurim pärast teist maailmasõda. 2022. aasta oktoobri lõpuks oli teatatud EL-i 27 liikmesriigis enam kui 1,1 miljonist COVID-19 põhjustatud surmajuhtumist.

COVID-19 mõju suremusele on olnud väikseim Põhjamaades (Island, Norra, Taani ja Soome) ning suurim Kesk- ja Ida-Euroopa riikides (Bulgaaria, Ungari, Horvaatia, Tšehhi Vabariik, Sloveenia, Läti ja Rumeenia). Kui Euroopas keskmiselt on perioodil 2020. aasta märtsist kuni 2022. aasta oktoobrini COVID-19 tõttu surnud 2,6 inimest 100 000 eurooplase kohta, siis Eestis on COVID-19 tõttu surnud 2 inimest 100 000 eestimaalase kohta.

Riikidevahelised erinevused COVID-19st tingitud suremuses sõltuvad paljudest teguritest, sealhulgas elanikkonna COVID-19-eelsest terviseseisust ja haavatavusest, COVID-19 vastu vaktsineerimisest ning riikide erinevast tervishoiusuutlikkusest kriisidega kohanemisel.

Pandeemia mõjutused noorte vaimsele ja füüsilisele tervisele

Tugeva jälje on jätnud pandeemia miljonite noorte eurooplaste vaimsele tervisele. Pandeemia ajal suurenes mitmes Euroopa riigis (nt Belgia, Eesti, Prantsusmaa, Rootsi ja Norra) depressiooni sümptomitega noorte osakaal rohkem kui kaks korda – selle levimus oli vähemalt kaks korda suurem kui vanemates vanuserühmades. Eestis suurenes depressiooni sümptomitega 15–24 aastaste noorte hulk hinnanguliselt 7%-lt enne pandeemiat 2019. aastal 31%-ni pandeemia ajal. Paljudel lastel ja noortel jäi märkimisväärselt vähemaks aega kehalisele tegevusele, halvenesid toitumisharjumused ja tulemuseks oli mõnes riigis täheldatav laste ülekaalulisuse ja rasvumise tõus.

Kasvav nõudlus vaimse tervise toetusele pani proovile juba niigi pinge alla sattunud vaimse tervise teenused. Ligikaudu 50% noortest eurooplastest teatas nii 2021. kui 2022. aasta kevadel rahuldamata vajadustest vaimse tervise teenuste järele.

Pandeemia põhjustatud ravihäired tekitasid mahajäämuse vähiravis ja plaanilistes operatsioonides

Pandeemia tõttu ja eelkõige kehtestatud liikumispiirangute ajal olid häiritud esmatasandi arstiabi osutamine, vähi sõeluuringud ja ravi, krooniliste haiguste ravi järjepidevus ja plaaniliste (mittekiireloomulise) operatsioonide läbiviimine. 2020. aasta kevadel, pandeemia esimestel kuudel lükkus vähi sõeluuringuprogrammide ja eriarsti konsultatsioonide häirete tõttu vähktõve diagnoosimine hilisemale ajale.

Paljud riigid suutsid vähi sõeluuringute esialgset vähenemist korvata tegevuse laiendamisega aasta teisel poolel. Ometi vähenes 2020. aastal ELi riikides rinna- ja emakakaelavähi sõeluuringute osalusmäär keskmiselt 6 protsendipunkti. Eestis vähenes osalusmäär rinna- ja emakakaelavähi sõeluuringutes aastaga keskmiselt 3 protsendipunkti. Vähi sõeluuringutes tekkinud viivitused võivad paljude vähipatsientide jaoks tähendada diagnoosi saamist haiguse hilisemas staadiumis, mis muudab ravi keerulisemaks ja vähendab ellujäämisvõimalusi.

Samuti peatati plaanilised kirurgilised protseduurid, mis tekitas patsientidel ravi mahajäämust. Võrreldes 2019. aastaga tehti ELi liikmesriikides 2020. aastal kaks miljonit plaanilist kirurgilist protseduuri (nt hallkae eemaldamise ning puusa- ja põlveliigese proteeside paigaldamise operatsioonid) vähem, mida oli kuuendiku võrra vähem võrreldes pandeemiaeelse ajaga, siis Eestis nende protseduuride arv isegi tõusis 2% võrra.

Positiivse asjaoluna aitas eelkõige kroonilisi haigusi põdevate patsientide jaoks ravile juurdepääsu säilitada kaugvastuvõttude laiaulatuslik rakendamine 2020. aasta alguses. Oli julgustav, et valdav enamik kaugvastuvõtu teenust kasutavatest inimestest jäid teenusega rahule. Samas oli olukordi, kus kaugvastuvõtt ei täitnud oma eesmärki ning eakamate, vaesemate ja maapiirkondades elavate inimeste digitaalse tõrjutuse tõttu võisid need suurendada tervisealast ebavõrdsust.

ELi liikmesriigid tunnistasid üldiselt vajadust suurendada rahalisi vahendeid pandeemiale reageerimiseks. Hoolimata SKP vähenemisest suurenesid tervishoiukulud elaniku kohta ELi liikmesriikides 2020. aastal keskmiselt üle 5% ning Eestis, Bulgaarias, Tšehhi Vabariigis ja Ungaris ligi või üle 10%. Mitmed pandeemia ajal ilmsiks tulnud kitsaskohad pole siiski kadunud, eelkõige on suur puudus tervishoiutöötajatest. OECD hiljutiste hinnangute kohaselt tuleks ligikaudu pool kõigist tervishoiusüsteemide vastupanuvõime suurendamiseks vajalikest uutest investeeringutest suunata tervishoiutöötajate värbamisele ja nende töötingimuste parandamisele, et motiveerida uusi töötajad tööl püsima.

Prioriteediks seatakse nakkushaiguste ja mittenakkuslike haiguste ennetamine

Pandeemiaeelsetel aastatel olid tervishoiukulud valdavalt suunatud aktiivravile, kusjuures keskmiselt vaid 3% kõigist tervishoiukulutustest suunati ennetusse. 2020. aastal suurendas enamik ELi liikmesriike vähemalt ajutiselt olulisel määral oma ennetuskulutusi, et rahastada pandeemiaga seotud testimist, järelevalvet ja avalikke teavituskampaaniaid. 2021. aastal eraldati COVID-19 vaktsineerimiskampaaniate käikulaskmiseks olulisi lisavahendeid. Ka Eestis suurendasid COVID-19 kulud ennetusele suunatud tervishoiukulude osatähtsuse 2020. aastal 4,8%-ni ja 2021. aastal 8,3%-ni.

Üks peamisi pandeemia õppetunde oli see, kui tähtis on saavutada juba enne kriisi inimeste võimalikult hea terviseseisund ja vähendada nende kokkupuudet võimalike riskiteguritega. Suurimateks riskiteguriteks olid COVID-19st põhjustatud tüsistuste ja surmajuhtumite puhul rasvumine, kroonilised haigused nagu diabeet ja hingamisteede probleemid.

Vaatamata viimaste aastakümnete edusammudele suitsetamise vähendamisel on tubakatarbimine endiselt suurim tervist mõjutav käitumuslik riskitegur, põhjustades ELi liikmesriikides kokku ligikaudu 780 000 surmajuhtumit aastas. Viimasel kümnendil on ka alkoholi tarbimine vähenenud, aga ikkagi on ELis tervist kahjustava tarbimise tulemuseks ligi 300 000 surmajuhtumit aastas.