Järvamaa rikkus ja ka vaesus tuleneb põllumajandusest

Foto: Dmitri Kotjuh / Järva Teataja

Möödunud aastal loodi 63% kogulisandväärtusest Harjumaal, viimased kümme aastat on see näitaja püsinud stabiilne. Lisandväärtust luuakse jätkuvalt enim teeninduses. Järvamaal on teeninduse osakaal aga maakondadest madalaim. 

Statistikaameti analüütik Kail Karilaidi sõnul oli Eesti majandust iseloomustav näitaja sisemajanduse koguprodukt (SKP) 2021. aastal jooksevhindades 31 miljardit eurot. „Harjumaa moodustas sellest 20 miljardit eurot, millest omakorda 16 miljardit eurot tuli Tallinnast,“ lisas Karilaid. Harjumaale järgnesid jätkuvalt Tartumaa ja Ida-Virumaa, mille osakaalud SKP-st olid vastavalt 11% ning 6%. Väikseima osatähtsusega olid Hiiumaa, Põlvamaa ja Läänemaa, moodustades SKP-st vähem kui protsendi.

Eelmisel aastal loodi kogu lisandväärtusest 71,3% teeninduses. Kümne aastaga on see näitaja järjepidevalt kasvanud, ületades 2019. aastast alates ka 70% piiri. Suurim teeninduse osakaal 2021. aastal oli endiselt Tallinnas ja Tartus, vastavalt 81% ning 72%. Tallinna osakaalu mõjutasid enim info ja side, kaubanduse ning kinnisvara tegevusalad ja Tartu panust hariduse, tervishoiu ja kinnisvara tegevusalad. Kuigi enamikes maakondades luuakse julgelt üle poole lisandväärtusest teeninduses – silmapaistvamad Läänemaa (63%), Saaremaa (61%) ja Pärnumaa (59%), oli madalaima teeninduse valdkonna osakaaluga Järvamaa (50,5%).