Ehitismälestiste restaureerimiseks eraldatakse 3 miljonit eurot

Eesti pikim, 84meetrine kahe talliga Voltveti kõrtsihoone kaotas lume raskuse all osa katusest, riiklikul ehitusmälestisel on eraomandis troostitu välimus lõhutud akende, rüüstatud sisemuse ja ripakil välisuksega. Foto: Urmas Luik

Valitsus kiitis neljapäevasel istungil heaks korralduse eraldada valitsuse omandireformi reservfondist kultuuriministeeriumile toetuse andmiseks omandireformi käigus tagastatud ehitismälestiste hooldamiseks, remontimiseks, konserveerimiseks, restaureerimiseks ja taastamiseks 3 miljonit eurot.

Nõukogude repressioonide tulemusena sundvõõrandati 1940. aastatel omanikelt rahvuskultuuri seisukohalt olulisi objekte, näiteks kirikuid, talusid ja seltsimaju, mis olid juba sel ajal muinsuskaitse all või tunnistati ehitismälestiseks nõukogude perioodil või taasiseseisvunud Eestis, teatas valitsuse kommunikatsioonibüroo.

Õigusvastaselt võõrandatud ehitised tagastati omandireformi käigus endistele omanikele või nende õigusjärglastele. Omanikud ei ole saanud neid hooneid järjepidevalt majandada ega heaperemehelikult hooldada, mistõttu nõuab nende objektide taastamine omanikelt praegu märkimisväärseid rahalisi vahendeid.