Uuring: tulekahjudega on kokku puutunud ligi kolmandik eestimaalasi

Põleng Konguta laudas. Foto: Jürgen Puistaja

Turvafirma G4S uuring näitab, et tulekahjudega on isiklikult kokku puutunud pea iga kolmas eestlane.

Aasta alguses tehtud G4S-i uuringust selgub, et 32 protsenti peredest ehk ligi 335 000 inimest on tuleõnnetusega isiklikult kokku puutunud. Sisekaitseakadeemia lõpetanud Helari Viiart kirjutas enda lõputöös, et kui vaadata Põhjamaade tulekahjude statistikat, siis Eestis oli 2019. aastal miljoni elaniku kohta 32,4 tulesurma, aga Põhjamaades keskmiselt 7,1. See tähendab, et Eestis oli Põhjamaade keskmisest 4,5 korda rohkem tulekahjudes hukkunuid. Eluhoonetes hukkunute arv moodustab 91 protsenti kõigist põlenguohvritest. Aastatel 2015–2020 hukkus Eestis tulekahjudes kokku 234 inimest. Seega kaotab igal aastal põlengutes elu keskmiselt 39 inimest. Käesoleva aasta detsembri seisuga on see näit juba paraku ületatud – nimelt on tänavuse detsembri seisuga aset leidnud ligi 3000 tulekahju, milles hukkus 40 inimest.

Ainuüksi detsembri algus tõi endaga mitu traagilist tuleõnnetust. Setomaa vallas Mikitamäe külas läks põlema kortermaja esimese korruse korter, kust leiti kaks hukkunud meest. Päästeameti andmetel oli põleng puhkenud tükk aega enne selle avastamist – päästjate saabudes oli korteriuks pooleldi ära põlenud ning tuli juba levimas kõrval asuvasse ja ülemisse korterisse. Ülemise korruse paksu suitsu täis korterist leidsid päästjad veel ühe mehe surnukeha. Päästeameti teatel käidi süttinud korteri elanikke tuleohutusalaselt nõustamas 2017. aastast saati. Seal pidi olema suitsuandur, aga öist tulekahju kustutamas käinud päästjad seda ei leidnud.