Noore tippjuhi 5 soovitust, kuidas karjääris kiiret edu saavutada

Rahakott. Foto: Marko Saarm / Sakala

Noorelt tippu tõusnud ja nii era- kui avalikus sektoris silmapaistvat karjääri teinud Kaspar Kork jagab soovitusi, mis on tal aidanud tõusta Eesti investeeringute visiitkaardiks ning üle saja alluvaga tippjuhiks finantssektoris.

Korki teekond tippu on olnud tema noort vanust arvestades märkimisväärne. Tippjuhtide seas ning ka ajaleheveergudel sai tema nimi tuntuks eeskätt siis, kui Korgist sai nii Eesti presidendi kui ministrite saatja rahvusvahelistel majandusvisiitidel, mil ta täitis tollase EAS-i alla kuuluva Välisinvesteeringute keskuse direktori rolli. Eesti riiki tehtavate välisinvesteeringute mahud kasvasid tema käe all mitmesaja miljoni euroni. Finantssektori siseringides jäi Kork silma aga juba varemgi, kui tõi tänu oma ekspertteadmistele müügis koos kolme kolleegiga LHV pensionifondidesse ligi 80% toonasest mahust.

Täna tegutseb Kork Luminori pangas klienditeenuste juhina, kus tema juhtida on ligi 130-liikmeline meeskond. Teekond selle rollini on olnud kiire, kuid hõlmanud tööd ja põhimõtteid, mille eest Kork tänaseni tänulik on. „Olles ise pärit traditsiooniliste väärtustega perest, nägin varem ette pigem konservatiivsema suunaga haridust ja tulevikku. Tudengina Ameerikas raamatuid müües sain aga äriedu maitse suhu ja mõistsin, et minu tulevik on selgelt minu enda kätes ja sõltub otseselt mu enda tahtest ning panusest. Nii otsustasin valida põnevama tee ja teha tööd selle nimel, et elu pakuks pidevalt kasvuvõimalusi,“ selgitab Kork, ning jagab põhimõtteid, mis on alles 30ndates oleva noormehe juba tänaseks tippjuhtide sekka lennutanud.

Kontrolli tegureid, mida saad kontrollida

Kui Kork tudengina tänu raamatumüügi programmile ettevõtlusesse sukeldus, sai talle kiirelt selgeks, et ta ei saa mõjutada näiteks inimeste tuju, seda kui paljud neist talle ukse avavad või mis ilm parasjagu väljas on. Küll aga sai ta mõjutada seda, kuidas suhtub klientide tagasisidesse, kui paljudele ustele koputab või kuidas ilmastikutingimused sobiva riietusega talutavamaks muuta. Sama põhimõte saatis teda ka hiljem Eestis kaubanduskeskustes LHV pensionipakette müües. „Kui otsustasin erasektorist avalikku sektorisse liikuda ning liitusin Välisinvesteeringute keskusega, lähtus organisatsioon mõõdikute seadmisel üldistest investeeringutest, mida Eestisse tehakse. Küll aga polnud siis veel konsultantidel selget ülevaadet, kuidas saab igaüks täpsemalt seda tulemust iseenda kontrollitavate tegurite abil mõjutada. Edukas juhtimine eeldab aga, et on, mida juhtida – isegi kui meil pole võimalik muuta seda, milliste poliitiliste vaadetega erakond on parasjagu võimul ja kuidas see omakorda investoreid mõjutab, saame sellegipoolest teha omalt poolt ära palju muid tegevusi, mis investeerimisotsusel lõpuks määravaks võivad saada,“ kirjeldas Kork.

Nii sai seatud organisatsioonis sisse tegevused, mille abil Eestisse tehtavate investeeringute mahtu aktiivsemalt mõjutada – nii aktiivsem otsesuhtlus kõnede ja kohapealsete kohtumiste kui ka strateegiliselt nutikalt vormistatud väärtuspakkumiste näol, mida investoritele jagati. „Isegi kui ma ei saa lõpuni kontrollida seda, kas investeerimisotsus tuleb positiivne, saan ma kontrollida seda, mis tegevused on minu poolt ellu viidud, kui palju olen kontakte loonud või kui palju aega töösse pannud,“ kirjeldab Kork ja lisab, et sellised kontrollitavad edutegurid on olemas ka igal muul ametialal.

Õige suhtumine aitab saavutada edu ka pingelistel hetkedel

Oluline tegur, mida Kork edutegurina eraldi rõhutab, on oma suhtumise kujundamine ja kontrollimine. „Suhtumine kujuneb eriti määravaks pingelistes olukordades, millest õige hoiakuga on alati võimalik edukalt läbi tulla,“ sõnab ta. „Kui oled hea suhtumisega, siis sind märgatakse ning sul on lihtsam oma eesmärke saavutada. Samuti on üsna keeruline teha müügitööd, kui suhtumine on kehv – pead ju ennast müüma ja kes tahaks osta kehva toodet,“ märgib ta. Kork on enda sõnul võtnud eesmärgiks ise oma suhtumist alati positiivsena hoida ning levitada sama mõtteviisi ka meeskondades, kus ta töötab. „Minult on vahel küsitud ka, et miks ma nii happy olen. Aga ma arvan, et vastupidine suhtumine polegi minu puhul üldse valikus!“ naerab ta.

Päeva algusel on oluline mõju kogu päeva edule

Tudengina intensiivset müügitööd tehes sai Korgile selgeks, et pika ja väljakutsuva päeva aluseks on sageli see, millise meeloluga päev algab. Ka siin on tema sõnul igaühel võimalik oma edu kujundada ja nii jälgib ka Kork ise täna kindlat hommikurutiini, mis seab päevale tugeva aluse.

„Kui juba hommikul sisse magada, tööle hiljaks jääda ja seal avastada, et midagi on jäänud tegemata või koju ununenud, siis see varjutab kogu päeva meeleolu ja põhjustab asjatut stressi. Selle vältimiseks tasub muuta hommikud varasemaks ja rahulikumaks, nii et oleks aega iseendale, päeva plaanide läbimõtlemisele ja ettevalmistustele. Sellised väikesed võidud annavad suurepärase tunde, et esimesed ülesanded on juba edukalt ellu viidud,“ selgitab Kork, kelle isiklikku hommikurutiini mahub lisaks efektiivse päevaplaani koostamisele ja hommikusele trennile ka vaimne häälestus algavaks päevaks.

Usaldus on edu võti

Edu olulise tegurina toob Kork välja ka usalduse erinevad aspektid. „Kui sa ise kellelegi toodet või teenust pakud, pead tema veenmiseks saavutama usaldusväärsuse. Näiteks pensionisambaid või USA-s hariduslikke raamatuid müües, aga ka Eestisse investeerimise võimaluse ideed tutvustades oli esmatähtis see, et inimene mõistaks, millega on tegu. Kui see arusaam ja mõistmine on olemas, tekib inimeses usaldus nii toote kui müüja vastu. Ennekõike tuleb aga oma toode või teenus iseendale maha müüa – pakutav peab enda jaoks läbi ja lõhki selge olema, et sama ideed siis teistele edukalt selgitada ja müüa,“ soovitab Kork.

Samuti peab Kork täna erakordselt oluliseks oma meeskonna usaldamist. „Mul ei ole juba ainuüksi ajaliselt võimalik kontrollida 130 inimese tööd. Saan vaid anda omalt poolt kõik selleks, et selgitada suunda, kuhu soovime liikuda, ja pakkuda oma meeskonnale tulemuste saavutamiseks parimat keskkonda. Sealt edasi pean usaldama oma tiimi ja seda, et nende ekspertteadmised viivad meid soovitud eesmärgini,“ kirjeldab tippjuht usalduse teist külge oma tänases töös.

Eesmärkide seadmine toimib päriselt

Samuti suhtub Kork täie tõsidusega eesmärkide seadmisesse ja soovitab seda teistelegi. „Müügitöös tutvusin esimest korda põhjalikult sellega, kuidas läbimõeldud strateegilisi eesmärke seada ning teen seda tänase päevani. Usun, et kui oled defineerinud, mida soovid saavutada ja mõelnud läbi korralikult ka selle, kuidas plaanid seda teha, siis ei suuda miski sind enam peatada,“ märgib Kork, kes ise peab kindlat järge nii oma tööalaste kui eraeluliste ja arenguga seotud eesmärkide osas. „Kindlad eesmärgid on väga motiveerivad ning pakuvad samas raamistikku, mille põhjal on elus lihtne valikuid teha. Lisaks eesmärkidega seotud tegevuste kavandamisele on oluline ka pidevalt analüüsida, kuidas on seni läinud seatud eesmärkide täitmine ning mida on sellest tulevikuks õppida,“ jagab ta nõuandeid.

Tagasi vaadates usub täna pangas tippjuhina töötav Kork, et seadis alateadlikult eesmärke juba 20 aastat tagasi, kui veel alles väike poiss oli. „Tahtsin, et mul oleks töö, kuhu saan selga panna korraliku särgi, autoga linna sõita ja kõrghoones töötada. Nii et võin öelda, et elan täna oma unistuste elu,“ naerab Kork, kelle sõnul on kõige tähtsam, et elus oleks väljakutseid ning võimalusi mugavustsoonist välja astuda.