Analüüs: välistudengite arv Eesti kõrgkoolides on pisut langenud

Tartu Ülikooli peahoone Foto: Ragnar Peets

Sel õppeaastal õpib Eesti kõrgkoolides 4873 tasemeõppe välistudengit 124 riigist. Kokku moodustavad välisüliõpilased 11 protsenti Eesti üliõpilaskonnast. 2022/2023 õppeaastal võeti vastu 1484 välisüliõpilast, mis tähendab eelmise aastaga võrreldes 15 protsendilist langust. Eelmisel õppeaastal õppis Eestis 5072 tasemeõppe välistudengit.

Haridus- ja Noorteameti kõrghariduse rahvusvahelise turunduse juhi Eero Loonurme sõnul on Eesti jätkuvalt atraktiivne riik välistudengite jaoks, kuid selle aasta vastuvõttu on mõjutanud nii sõda Ukrainas kui ka ülemaailmne tervisekriis. "Välistudengite soov Eestisse õppima tulla on tõestus meie kõrghariduse konkurentsivõimest ning heast õpikeskkonnast,” kommenteeris ta.

Kümne suurima saatjariigi vaates langes vastuvõtt kõige enam Venemaa (-68%), Läti (-35%) ja Aserbaidžaani (-34%) üliõpilaste numbrites ning tõusis Ukrainast (+222%) ja Türgist (5%) tulnute osas.

Study in Estonia värskest analüüsist selgub, et endiselt on enim välisüliõpilasi Eestis magistriõppes, kus õpib 2043 välistudengit. Kasvanud on ka huvi doktoriõppe vastu, kus sel õppeaastal õpib 763 välistudengit.

Kokku õpib Eestis 2022/2023 õppeaastal tasemeõppe välisüliõpilasi 123 riigist. Suurim saatjariik on endiselt Soome, kust 2022/2023 aastal on pärit 846 tudengit (17% kõigist tasemeõppe välistudengitest). Suure kasvu on teinud Ukraina, kelle välisüliõpilasi õpib sel õppeaastal Eestis üle poole tuhande (528).

Järgnevad Ukraina (11%), Venemaa (9%), Nigeeria (6%), India (4%), Aserbaidžaan (4%) ja Pakistan, Läti, Türgi ja Ameerika Ühendriigid (kõik 3%).

Esikümnest on välja langenud Bangladesh ja Iraan, aga tagasi on tõusnud Türgi ja Ameerika Ühendriigid. Kolmandatest riikidest pärit tudengeid õpib Eestis kokku umbes 70 protsenti ning Euroopa Liidu riikidest pärit välistudengeid umbes 30 protsenti.

Vaadeldes välistudengite arvu Eesti kõrgkoolide tasemeõppes õppevaldkondade lõikes, õpib kõige rohkem välistudengeid ärinduse, halduse ja õiguse õppevaldkondades, kus on 1414 välisüliõpilast, järgnevad humanitaaria ja kunstid 784 ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogia 671 üliõpilasega.

Sellel õppeaastal kasvas enim info- ja kommunikatsioonitehnoloogia ning teeninduse valdkondadesse vastuvõetud välistudengite arv.

Enamus välisüliõpilastest õpib ingliskeelsetel õppekavadel. Eestikeelsetel õppekavadel õpib 5 protsenti kõigist välisüliõpilastest ning venekeelsetel õppekavadel umbes 3 protsenti kõigist õppijatest.