Riik toetab teadus- ja arendusasutusi nooremteadur-doktorantide palkamisel

Foto: Arvo Meeks / Lõuna-Eesti Postimees

Riigieelarveline toetus võimaldas sügissemestril palgata nooremteadur-doktorandi neljal riigi või avalik-õiguslikul teadus- ja arendusasutusel. Toetuse eraldamine doktorantide palkamiseks nooremteaduritena teadus- ja arendusasutustesse on üks osa doktoriõppe ümberkorraldustest, mille eesmärk on suurendada doktorikraadi omandanute arvu Eestis, et tagada teadusmahukale ühikonnale vajalikud spetsialistid nii era- kui avalikus sektoris.

Tänavu 1. augustist jõustunud doktoriõppe ümberkorralduste kohaselt sõlmib doktoriõppesse immatrikuleeritud üliõpilane ülikooli või mõne teise positiivselt evalveeritud teadus- ja arendusasutusega nooremteaduri töölepingu, mille sisuks on vähemalt 75% ulatuses doktoritööga seotud tegevus. Töölepinguline suhe võimaldab doktoriõppega seonduvate tööülesannete selget fikseerimist ning tasustamist, et doktoriõpe muutuks efektiivsemaks. Samuti tagatakse sellega doktorantide sotsiaalsed garantiid, näiteks iga-aastane tasustatud puhkus ja võimalus saada haigushüvitist.

Haridus- ja Teadusministeeriumi asekantsler Renno Veinthal märkis, et doktoriõppe läbiviimise eest vastutavad endiselt ülikoolid. „Nooremteadurite toetus võimaldab edaspidi riigi või avalik-õiguslikel teadus- ja arendusasutustel värvata tegutsevate uurimisrühmade juurde doktorante, tugevdab teadusasutuste- ja ülikoolide vahelist koostööd ja mitmekesistab doktoriõppesse astujate valikuid,“ selgitas Veinthal.

Kui riigi ja ülikoolide vahel lepitakse nooremteaduri töötasu toetusfond kokku halduslepingutes, siis teistel positiivselt evalveeritud riigi ja avalik-õiguslikel teadus- ja arendusasutustel tuleb toetuse saamiseks esitada taotlus. Toetust on võimalik taotleda igal aastal vähemalt ühe uue nooremteadur-doktorandi palkamiseks. Toetus eraldatakse kalendriaasta põhiselt ja selle arvestamisel lähtutakse doktoriõppe nominaalajast, mis on neli aastat.

Toetuse abil võeti 2022/2023. õppeaasta sügissemestril tööle nooremteadur-doktorandid Eesti Keele Instituuti, Eesti Kirjandusmuuseumisse, Eesti Taimekasvatuse Instituuti ning Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituuti. Positiivselt evalveeritud riigi ning avalik-õiguslikke teadus- ja arendusasutusi on Eestis kokku seitse ning kõik asutused on avaldanud soovi palgata tulevast aastast endale nooremteadur-doktorant. Kokku on riigil kavas toetada täiendavalt 15 nooremteadur-doktorandi ametikoha loomist riigi ja avalik-õiguslike teadus- ja arendusasutuste juurde.