/nginx/o/2020/02/06/12918891t1ha8ed.png)
/nginx/o/2014/12/16/3612753t1he9d4.png)
Vaid veidi üle poole ehk 53% Eesti autojuhtidest hindavad oma talviseid sõiduoskusi pigem heaks, selgub Moller Auto poolt läbi viidud uuringust.
Uuring: vaid 11% Eesti autojuhtidest hindab oma talviseid sõiduoskusi väga heaks
Samal ajal peab vaid 11% vastanutest oma sõiduoskusi väga heaks, neist enamik meesterahvad.
Uuringust selgus ka, et 10% hindavad oma talviseid sõiduoskusi pigem halvaks ja 2% halvaks. Enamik vastanutest, kes hindasid oma talviseid sõiduoskusi kehvaks, olid naised. 23% vastanutest autot ei juhi.
Talvine sõitmine on väljakutse isegi kogenud juhtidele. Kaks aastat tagasi registreeriti 11 kuu jooksul 1311 liiklusõnnetust, eelmisel aastal 1460 ja selle aasta esimese 11 kuu jooksul lausa 1568**.
Lisaks sobivale sõidustiilile mängib maanteel olulist rolli ka sõiduki tehniline seisukord, Eesti kliimas ka konkreetse sõiduki valik.
Esiveolised autod on tagaveolistest talvel kergemini juhitavad, sest suurem kaal langeb otse auto veoteljele, ning auto on stabiilsem, libisemise tõenäosus väiksem ja paremini juhitav.
Eesti kliimas on kõige turvalisem ja stabiilsem nelikvedu, näiteks Volkswageni nelikveo 4Motion süsteem. Ekspertide sõnul on ka suurema kliirensiga linnaautod nagu Volkswagen T-Cross ja T-Roc talvistes oludes ohutumad.
Hea autojuht suhtub talveoludes võimalikesse õnnetustesse ennetavalt. Peale lumesadu puhastada mitte ainult tuuleklaas, vaid ka katus ja kapotiosa ning auto rataste ümbrusse kogunenud jää ja lumi. Nii saab olla kindel, et nähtavus on hea ning katuselt libisev lumi või rataste alt tulnud jäätükid ei ohusta liiklemist.
Moller Auto teeninduseksperdide kogemuse põhjal võib sagedasemad autoga seonduvad probleemid jagada kolme valdkonda - mootoriprobleemid, käigukasti remont ning pidurisüsteemi kontroll ja remont. Volkswageni ja Škoda teenindustes tehakse kõige sagedamini küll korralisi hooldusi nagu õlivahetust, samas on palju probleeme seotud ka elektroonikaga, mille parandamine nõuab diagnostikaseadmete olemasolu. Talveperioodil toimuvate kergemate õnnetuste puhul on tegemist tavaliselt kere deformeerumise ja värvikahjustustega, kuid raskemate õnnetuste puhul on kahjustused komplekssed, mõjutades sh auto elektroonikat, mootorit jne.